Kümne aastaga on Eestis üliõpilaste arv kolmandiku võrra kahanenud, aga infotehnoloogiat õppivate tudengite arv on kolmandiku võrra suurenenud, mis näitab, et huvilisi jätkub. Nüüd on aga häda õppejõududega, rääkis Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudi juhataja Jaak Vilo.

"Tudengite arvu kasvuga peab kasvama ka õppejõudude arv. Õppejõude tuleb koolitada ehk kasvada tuleb doktorantuuri mahtu. Ja laiemalt on vaja ka seda, et Eestis oleks lisaks IT-ettevõtetele ka IT-teadus," rääkis Vilo.

Ka Infotehnoloogia Liidu juhatuse liige, Playtechi juht Ivo Lasn ütleb, et ülikoolid on teinud tublit tööd ja rohkem üliõpilasi vastu võtnud, aga õppe rahastamine ei ole järele tulnud. Seda näitab kasvõi lõpetamise efektiivsus: sisseastunutest lõpetab vaid 60 protsenti. Ja asi pole selles, et tööjõupuuduses vaevlevad ettevõtted noori infotehnoloogiaõppureid kohe tööle meelitavad, nii et kool pooleli jääb.

"Just eelmisel aastal tegi Kutsekoda IKT-valdkonna tööjõuvajaduse OSKA-uuringu ja sealt tuli välja, et vaid kolmandik õpingute katkestajatest jõuab IT-alasele tööle. Ülikoolidel lihtsalt puuduvad inimesed ja vahendeid, et tudengeid lõpetamiseni välja viia. Näiteks peab tudeng ju lõputöö tegema, aga juhendajatel on juba nii palju lõputöid juhendada, et nad ei saa kedagi juurde võtta," kirjeldas Lasn.

IT-d peetakse noorte alaks, aga tuleb välja, et ka selles valdkonnas on õppejõud vanaks jäänud, noori aga peale ei tule, sest õppejõu palk ei meelita. Vilo tõi näite, et õppejõu palk on 1200 eurot, samas kui infotehnoloogia-ala keskmine palk on üle 3000 euro.

"Õppejõud on ju tippspetsialistid," toonitas Vilo. Tema sõnum on see, et 2000 eurot üliõpilase kohta aastas ei ole jätkusuutlik rahastus.

Paljud on seda meelt, et Eesti ei suuda iialgi nii palju IT-spetsialiste koolitada kui palju meil vaja oleks ja niikuinii tuleb töötajaid palgata välismaalt. Nii Vilo kui ka Lasn rõhutavad siiski eestimaise IT-kõrghariduse tähtsust.

Vilo kinnitusel ei ole IT-kõrghariduse andmine Eestis praegu kallis: "See on odavam kui lasteaiahariduse andmine. Aga see, et ta on nii odav, teeb temast osaliselt jätkusuutmatu."

Ka Lasn on seda meelt, et IT-hariduse andmine ei ole kulukas protsess. Ta lisab, et kui bakalaureuseõppe lõpetanu läheb tööle, siis toob ta umbes poolteise aastaga tööjõumaksudena riigile tagasi selle raha, mis on kolme aasta jooksul tema õpetamisse investeeritud.

"Jah, enamik ettevõtetest toob töötajaid välismaalt, aga välismaalt värbamine võtab aega, see ei ole nii lihtne kui kohapealt värbamine ja eks ka poliitiline suund on ju sinna, et püüame rohkem ikka kohalikega hakkama saada, mitte nii palju välismaalasi siia tuua," rääkis Lasn.

Ta lisas, et ka IT-teaduses on praegu palju välismaalasi, samuti on doktoriõppe vastuvõtus kaks kolmandikku välismaalased. "See (õpe - toim.) toimib küll, aga pole Eesti-keskne. Kindlasti oleks ka eestlasi, kes siia ju pikemalt pidama jääksid ja seda teadust edasi arendaksid. Ja infotehnoloogia-alast teadust on Eestil kindlasti vaja," rõhutas Playtechi juht.

Haridus- ja teadusministeeriumi juhid on esmaspäevaks kokku kutsunud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat puudutava kõrghariduse rahastamise ümarlaua.