Haridus- ja teadusminister Liina Kersna (RE) peab tõenäoliseks, et kõrghariduse tegevustoetuse kasvuks saab raha järgmise aasta riigieelarvest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Järgmisel aastal oleks lisavajadus 24,6 miljonit eurot ja sellega me hoiaksime võrdlusena SKP-st tänast taset ehk ühe protsendi sisemajanduse kogutoodangust. Nii et lisaraha vajadus on elementaarne," ütles Kersna.

Ülikoolid teatasid, et ei kirjuta alla halduslepingutele riigiga, kui valitsus ei leia lisaraha neljaks aastaks, mis aitaks vähendada aastate jooksul tekkinud 100 miljoni suurust defitsiiti.

Rektorid on ette pannud, et neli aastat peaks kõrghariduse tegevustoetus kasvama 15 protsenti aastas, mis on kokku üle 126 miljoni euro.

Kui haridusminister viitab järgmise aasta riigieelarvele ja sealt edasi kolmele aastale, siis Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser ütleb, et raha oleks vaja juba käesoleval aastal.

"Tegelikult on probleem oluliselt tulisem. Ootus on, et mingeid samme peaks ikkagi astuma ka sellel aastal. Ootused on ikkagi kiiremateks lahendusteks kui kaugesse tulevikku jätta," rääkis Asser.

Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land ütles, et lisarahastus on hädavajalik, sest ülikoolid ei suuda maksta konkurentsivõimalist palka ja inimesed lahkuvad, kuid oluline on ka see, mis saab edasi.

"See on poliitiline küsimus, kas maksumaksja on valmis maksma kinni kõrghariduse - eestikeelse kõrghariduse -. See on meie esimene eelistus. Ja kui me tunnistame, et see käib meil üle jõu, siis on meil laual muud variandid," ütles Land.

Ta lisas, et kui arutlusele peaks tulema osaliselt tasuline kõrgharidus, siis tuleks üle vaadata ka õppetoetuste süsteem.

Kersna ütles, et tasuliseks eestikeelne kõrgharidus gümnaasiumi lõpetajatele ei muutu, kuid kaalumisel on variandid, kuidas muuta kõrghariduse seadust nii, et jääks võimalus küsida juurde ka lisaraha.

"Näiteks korduva õppimise eest või siis nende üliõpilatse käest, kes erialasid vahetavad. Need arutelud meil seisavad ees. Aga põhimõte, et on tasuta kõrgharidus gümnaasiumi lõpetajale, see jääb püsima," rääkis minister.

Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta (KE) sõnul vajab kõrghariduse rahastamise mudel reformimist, kuid see eeldab tõsiseid debatte ja võtab aega.

"Rahastamisega tuleb hakata ülitõsiselt tegelema ja see ei saa puudutada ainult ühte eelarverida, vaid see puudutab ettevõtete tulumaksu ja kogu maksusüsteemi ning teistmoodi ei ole võimalik tasemel olles edasi minna," selgitas Must.

Haridusminister soovib rektoritega kokku saada ülejärgmisel nädalal.