"Me oleme nn demikroni seisus, ehk omikron on juba mõnda aega domineeriv tüvi, aga haiglates on valdavalt delta tüve haiged," ütles Sule.

Samas märkis Sule, et täiesti ohutuks omikroni siiski pidada ei saa.

 "Ja ega me tegelikult väga hästi ei tea täna, kuidas haiguse edasine levik saab mõjutama haiglaravi vajadust. Selles olukorras me katsume planeerida tegevusi võimalikult lühiaegsena, võimalikult hea kommunikatsiooniga," sõnas ta.

Sule rääkis, et kui omirkon areneb kergemaks viiruseks, siis selle kollektiivne läbipõdemine võibki olla lahenduseks. "Aga kas ta nii läheb, seda me täna ei tea," tõdes ta.

Sule rääkis, et täna haiglaravi vajadus küll kasvab, aga mitte nii drastiliselt kui delta tüvega, riski näeb ta aga hoopis mujal.

"Kõige suurem risk on nüüd selles, et kui see haigus levib nii meeletult, siis ta jõuab igale poole. Ja ta hakkab mõjutama mitte ainult tervishoiusektorit, vaid ka tööjõuturgu. Kui inimesed on haiged ja kui meil töötajaid ei ole, siis on keeruline toimetada," ütles Sule.

"Praegu me näeme, et selle laine levik hakkab esimeses vaates rohkem tabama perearstikeskusi ja ka kiirabi ja muid esmatasandi tegutsejaid," lausus Sule.

Viimasel ajal on kõlanud ekspertide seas arvamusi, et massiline PCR-testimine ei ole meditsiiniliselt enam põhjendatud. Sule sellele vastu ei vaielnud ja märkis, et see on ka väga kallis.

"Ma julgen arvata, et suure tõenäosusega me Eestis liigume ka vaikselt selles suunas, et see massiline PCR testimine väheneb või kaob ära. Las selle üle targemad pead mõtlevad, otsustavad," kommenteeris Sule.

Haiglatesse jääb Sule hinnangul aga PCR testimine veel pikaks ajaks.