20. eluaastates Amonia Maar ning Sebastian Freiberg on näited noortest, kes pole ilulõikusi või -süste pelgalt proovinud, vaid julgevad sellest ka avalikult rääkida. Et geenidega antud ilu meditsiinilise protseduuriga järele aidatakse, pole selle põlvkonna jaoks enam tabu.

Nii ilukirurg Mart Eller, kes kuulub Eesti ning rahvusvahelisse plastika- ja esteetilise kirurgia seltsidesse, meditsiiniõe haridusega Marju Karin, keda nimetatakse ilusüstide kroonimata kuningannaks Eestis kui ka TLÜ Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi osaluskultuuri professor Katrin Tiidenberg, kes uuris oma doktoritöös selfide esteetikat ja iluideaale, kinnitavad kui ühest suust, et buumi peapõhjus on suuresti sotsiaalmeedia ja meelelahutusäri. Ainuüksi USA show-perekond Kardashian ajas ka eestlaste iluootused kohati ebareaalseks.

Tiktokker ja modell Sebastian Freiberg möönab sotsiaalmeedia mõju.

"Minu arvates seda isegi nimetatakse, 2015–2017 "King Kylie era" nagu mingites subkultuurides. Et see oli tõesti see aeg, kui pea iga artikkel oli, et kas tal on tehtud huulesüste või mitte. Ja ta eitas seda hästi pikka aega ja siis ma ei suutnud mitte kuidagi põgeneda sellest uudisest, ükskõik, et aasta aega rääkisid kõik seda," selgitas Freiberg fenomeni tagamaid.

"Ma kuidagi ise läksin ka sellega täpselt samamoodi kaasa, et mõtlesin, et mul on ka vaja, kuigi mul on väga suured huuled juba väiksest saati olnud, et mul on seda väikest nüanssi juurde vaja."

Doktor Mart Elleri sõnul on viimased paar aastat hästi populaarseks muutunud ka lõuajoone kontuurimine ehk lõua pikendamine ja lõuajoone konkreetsemaks muutmine. "Tõenäoliselt siin taga on ka see, et Angelina Jolie nägu, mis on väga tugevalt defineeritud, on muutunud selliseks ihaldusväärseks."

Professor Katrin Tiidenbergi sõnul tõukab inimesi sellisele käitumisele kolm asja. "Üks on madal välimusteemaline enesehinnang või kõrgendatud ärevus oma välimuse teemal. Siis teine on sotsiaalmeedias veedetud aeg, aga kolmas on, et sa siis jälgid nende täitesüstide või kirurgia sisu," selgitas Tiidenberg.

"Ühest või kahest sul ei piisa, need kõik peavad olema olemas. Aga muidugi tuleb küsida, kas on mingisugused grupid ühiskonnas, kes on haavatavamad sellele sisule, kes on võib-olla vähem teadlikumad, kuidas need algoritmid töötavad, vähemteadlikult sellest, et see, millega ma söödan ennast sotsiaalmeedias, et see mõjutab minu heaolu. Enamasti on see, et mida noorem inimene, seda enam ta vajab abi."

Ehkki enamik kliente eelistab siiani diskreetsust, avalikustab ka üha rohkem Eesti kuulsusi, et on esteetilisest kirurgiast või süstidest abi saanud. Olgu need eatud bravuuritarid Anu Saagim, Krista Lensin ja Anneli Lahe või noore põlvkonna tõsielutähed ja sisuloojad, nagu Seidi Voogre, Anita Sibul ja Ada-Marie Nelke. Isegi mehed tulevad selles osas "kapist välja", nagu üks Eesti TikToki-maastiku tõusev täht Sebastian Freiberg.

Freiberg rääkis "Pealtnägijale", et tal hakkasid juba teismeeas tekkima näkku miimikajooned ning esimest korda lasi ta 17-aastasena teha botuliinisüste.

"Ma olen aastate jooksul igasuguseid erinevaid süste ja protseduure saanud läbi proovida, ma olen proovinud ka täitesüste. Neid mul enam näos ei tohiks peegelduda ja ma pole uuesti neid teinud. Lisaks ma olen teinud biorevitalisatsiooni, see on ka vist omamoodi täitesüstivorm, aga see on tagasihoidlikum äkki? Lisaks sellele olen ma katsetanud ka mesoniite."

Facebooki grupi Ilukirurgia asutaja Amonia Maar lisas omalt poolt, et oli 24-aastane, kui läks rindu suurendama. "Eks see kõik tuli spordi tagajärjel, et mida madalamaks rasvaprotsent läheb, seda väiksemaks ka see osa. Ma esimese asjana tegin rinnasuurenduslõikuse mõned aastad tagasi. Siis alustasin täitesüstidega. Aga kui ma olin oma esimese lõikuse ära teinud, siis ma sain aru, et karta ei ole midagi ja siis ma käisin tegingi nina. Nina taastumine ei olnud näiteks nii hull kui rindadega."

Pärast esimest ilulõikust asutaski Maar temaatilise Facebooki grupi Ilukirurgia, millel on praegu ligi 9000 liiget. Et esteetilisi protseduure ei tehta üldjuhul haigekassa kulul, puudub täpne ülevaade, kui paljud ja kes seda teenust õieti tarbivad. Praktikute sõnul on selgelt näha, et see on sektor, mis buumib ka pandeemia ajal, ning teiseks – huvilised muutuvad aina nooremaks.

"Ma huvi pärast vaatasin järele, et vanuses 13–17 on ka liikmeid. Et see teeb natuke murelikuks tegelikult," ütles Maar. "Nii noored inimesed on veel kindlasti kasvav organism ja nad ei ole välja arenenud ja võiksid oodata sinnamaani, kus nad on küpsed ja täiskasvanud, et teha otsused rohkem mõistlikumalt. Isegi 21 võiks olla see vanus, kus mõelda nende asjade peale."

Noorte huvi tõusu mitteinvasiivsete protseduuride, nagu täite- ja botuliintoksiinisüstide vastu möönis ka dr Mart Eller.

Marju Karin ütles, et talle on kirjutanud 14-aastased. "Aga neile ma kohe selgitan ka, et mul pole isegi võimalust neid võtta ja kui nad soovivad tulla, siis alati vanematega koos. Aga see vanematega koos on ka alati huvitav, et Londoni näited ongi need, kus ema tuleb ja ütleb, et see on okei. Siis ongi minu kohus öelda, on see mõistlik või mittemõistlik ja kas seda tegelikult vaja on."

Mart Eller lisas, et kui ta ei näe ilukirurgina põhjust patsiendil olemasoleva muutmiseks või kui patsiendi eeldused ja ootused on sellised, mida tema ei saa talle pakkuda või ei pea õigeks, siis tal on õigus ka keelduda.   

Teoorias tohivad nahasiseseid iluprotseduure, seal hulgas süste, teha ainult ämmaemandad, õed ja arstid. Samas on seda kontrollida väga keeruline – kui näiteks rinnaimplantaadi paigaldamiseks läheb vaja lihtsalt öeldes meeskonda ja narkoosi, siis süste saab teha kasvõi püstijalu, nelja silma all ja mõne minutiga. Juba 2017. aastal tegi "Pealtnägija" ülevaate, kuivõrd hambutu on kontroll valdkonna üle ja kuidas kohati väga küsitava CV-ga inimesed esinevad arstina. Vahepeal pole palju muutunud.

"Ise mäletan ühte kliinikut, kus vist tegutseb arst, kes on tuntud kui loomaarst," tõi Sebastian Freiberg näite.

Kiire pilguheit ja mõned kontrollkõned ning -kirjad näitavad, et kahtlasi kujusid ja kliinikuid tegutseb Eestis siiani mitu, aga see on omaette loo teema. Praegu valmistab asjatundjatele muret hoopis uus trend.

"Täna on kõige kurvem asi, et täna võite te eBayst ise endale osta ja a la iseennast süstida. Et see ongi see moment, kus pärast on minul spetsialistina väga raske aidata, kui pole olnud kvaliteetne materjal," ütles Marju Karin.

Kui kliinikus algavad täitesüsti hinnad umbes 200 eurost ja ülemist piiri pole, siis netist võib osta süstla ja sisu isegi kümme korda odavamalt. Nii uskumatu kui see ei kõla, süstivad wannabe-Kardashianid endale ise näkku kontrollimata aineid, mis tulid postiga ei-tea-kust.

"Ühe sõbranna tuttav kutsus mu sõbrannat, et äkki nad saaksid üksteisele nagu teha. Mu sõbranna ütles ei ja see teine lõpuks tegi endale need asjad," jutustas Freiberg.

"Ja üks teine inimene, ta polnud tuttav, aga juhtumisi sattusime rääkima, oli ka siis öelnud, et ta tellis endale need ise. See oli ilma nõelata asi, mis šokilasuga laseb sisse, et sa ei suuda kuidagi kontrollida, kuhu see täpselt läheb," lisas iluprotseduuride entusiast, lisades, et on näinud pilte verevalumeis inimestest.

Ilukirurg Mart Eller hoiatab, et valesti süstides võib inimene endale väga palju kahju teha.  

"Inimene võib pimedaks jääda, inimene võib saada ka insuldi, rääkimata igasugustest nahareaktsioonidest. See ei ole ju turvaline tegelikult, sellel puudub garantii, et see on teie jaoks turvaline ja et sellega kaasneda võivad ohud on viidud miinimumini."

Ehkki arstide sõnul on teada ka juhtumeid, kus üle idapiiri on toodud ka Botoxit ehk närvimürki, siis levinum on siiski täitesüstide põhiaine hüaluroonhape, mida ametlikult tohib Eestis osta vaid meedik, kuid mis tegelikult on internetist kättesaadav kõikidele huvilistele.

"Pealtnägija" on ETV eetris kolmapäeval algusega kell 20.05.