"Lisaeelarve jaoks praegu ei ole vajadust, meil on valitsuse reservfond, mis on mõeldud erakorralisteks, kiireteks otsusteks, ja see võimaldab katta need otsused, mis me praegu tegime. Selle toel me praegu need otsused teha saime," ütles Pentus-Rosimannus.

Rahandusminister ütles, et praegused toetusmeetmete paketid on mõeldud talvekuud jaoks kuni märtsi lõpuni ning kaugküttehindade kompenseerimiseks saab kasutada eelmist meetmete paketti, kus energiahindade kompenseerimiseks tuleb pöörduda oma kodulinna või -valla poole.

Mis saab järgmisest sügisest ja talvest, saab Pentus-Rosimannuse sõnul otsustada siis, kui on selgem ülevaade, mis energiahindadega juhtuma hakkab.

"Eks me peame olukorda jälgima, loomulikult. Praegune pakett aitab inimesed läbi praegu tulevatest kõige külmematest kuudest," lausus ta.

"Valitsus saab appi minna nendes piirides, mida maksumaksja kanda saab ja seda on praegu tehtud," lisas rahandusminister.

Reformierakond ja Keskerakond jõudsid neljapäeval kokkuleppele kõrgete energiahindade leevendamise meetmetes. Valitsus plaanib kompenseerida elektri hinna, mis ületab 0,12 euro kilovatt-tunnist, kuni 650 kilovatt-tunnise tarbimise mahuni, samuti seatakse lagi gaasihinnale.

Uute meetmete jaoks kulub 80 kuni 90 miljonit eurot.

Paralleelselt jääb toimima ka suunatud meede, millega on võimalik taotleda energiahindade kompensatsiooni septembrist märtsini.