Sõerd: lisaeelarve tegemiseks pole praegune segane aeg õige

Aivar Sõerd.
Aivar Sõerd. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Valitsuse neljapäeval kokku lepitud kõrgete energiahindade leevendusmeetmete paketti on praegu õigem rahastada valitsuse reservist, sest lisaeelarve tegemiseks on väga halb aeg, ütles ERR-ile riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (Reformierakond).

"Kui vaatame praegust olukorda, siis lisaeelarve tegemiseks pole selles mõttes hea aeg, et üldine pilt on praegu üsna segane. Riigieelarve eelduseks olevas majandusprognoosis paljud eeldused enam ei kehti," märkis Sõerd.

Sõerd tõi näiteks, et eelarve aluseks on võetud inflatsiooniprognoos 3,7 protsenti. "Aga vahepeal on Eesti Panga prognoos tulnud, kus inflatsiooniprognoos on kergitatud seitsme protsendini. Praegu rahandusministeerium valmistab ette kevadist majandusprognoosi, mis ilmselt annab täiesti erineva pildi hetkeolukorrast, see mõjutab ka riigi rahandust," märkis ta.  

"Enne prognoosi lisaeelarve koostamine ei ole ajastuse mõttes väga hea. See on ilmselt üks kaalutlus, et lisaeelarvet mitte enne prognoosi teha," lisas Sõerd.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles neljapäeval, et uut toetusmeetmete paketti, mille suurus on erinevate koalitsioonipoliitikute hinnangul 80 kuni 90 miljonit eurot, rahastatakse valitsuse reservfondist ning vajadus lisaeelarve koostamiseks puudub.

"Lisaeelarve jaoks praegu ei ole vajadust, meil on valitsuse reservfond, mis on mõeldud erakorralisteks, kiireteks otsusteks, ja see võimaldab katta need otsused, mis me praegu tegime. Selle toel me praegu need otsused teha saime," ütles Pentus-Rosimannus.

Korobeinik: aega ei ole

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Andrei Korobeinik (Keskerakond) ütles ERR-ile, et arutelud uute toetusmeetmete paketi üle võtsid niigi kaua koalitsioonis aega ning seetõttu on mõistlik edasi liikuda võimalikult kiiresti.

"Ja mõned detailid on tänaseni paika panemata. Seega lahenduse rakendamisega on väga kiire, pole erilist kasu, kui toetusmeetmed käivituvad alles sügisel," nentis ta.

Korobeiniku sõnul toetatakse samas lisaeelarve ideed. "Lisaeelarve ideed me toetame, aga see ei sõltu energiaturu toetusmeetmetest. Tänase olukorra eripära on see, et olemas nii kriisi kui ka buumi tunnused ja täpset prognoosi on raske teha isegi paariks kuuks ette. Selle tõttu on hetkel raske öelda, milliseks kujuneb lisaeelarve," lausus ta.

Võtab suure osa valitsuse reservist

Tänavuseks aastaks eraldati riigieelarvega valitsuse reservfondi 120 miljonit eurot, millest kaks miljonit on mõeldud omandireformi jaoks. Alles jäävast 118 miljonist läheb seega kuni 90 miljonit tarbijatele energiahindade leevendamiseks.

"Riigieelarve seadusega pole ette määratud, mille jaoks vabariigi valitsuse reservi kasutatakse. On ainult üldine reegel, et reservi eraldatud raha kasutatakse ettenägematuteks kuludeks. See ongi valitsuse otsustusõigus, kuidas seda reservfondi raha kasutada ettenägematutel juhtudel," lausus Sõerd.

Rahandusministeeriumist öeldi ERR-ile, et praegu ei ole veel kindel, missugune on reservi lõplik maht, kuna jäägid on alles selgumisel.

"On aga kindel, et koos ülekannetega ulatub reservi maht üle 100 miljoni euro ning sellest piisab uue toetusmeetme rahastamiseks, mille maht on hinnanguliselt 80 kuni 90 miljonit eurot, täpne maht sõltub elektrihindadest ning tarbijakäitumisest," ütles Märt Belkin ministeeriumi kommunikatsiooniosakonnast.

Belkin lisas, et igal aastal kantakse sihtotstarbeta reservi üle vahendeid eelmisel aastal kasutamata jäänud sihtotstarbeliste reservide jääkidest

Sõerd nentis, et valitsuse reservist läheb tõesti suur osa toetusmeetmeteks.

"Jah, tegelikult on teadaolevaid kulusid, mida reservi arvelt katta, kindlasti veel. Mul ei ole täit pilti, millised liikumised on toimunud, võimalik, et mingeid vahendeid toodi (valitsuse reservi) ka eelmisest aastast üle. See on rahandusministri otsene vastutus, tema vastutab selle eest valitsuses, et jätkuks vahendeid muudeks ettenägematuteks kuludeks," lausus ta.

Lisaeelarvega tuleks arutlusele ka muud kulud

Lisaeelarve, kui see oleks tehtud vaid energiahindade hüvitamiseks, menetlus oleks läinud kiiresti ja sujuvalt, kuid tõenäoliselt oleks tekkinud surve sinna lisada ka kulutusi teistest valdkondadest, märkis Sõerd.

"Kindlasti tekib surve uusi teemasid juurde tuua; teemasid, mis on aktuaalsed. Võtame kas või kõrghariduse rahastamise, muidugi on energiateemad ka tähtsad, aga kõrghariduse rahastamine on ka väga oluline. Kindlasti tekib soov kõik teemad võtta juurde, aga enne majandusprognoosi ei ole ajastus päris hea;" lausus Sõerd.

Rahanduskomisjoni liige Riina Sikkut (SDE) ütles ERR-ile, et tema oleks siiski eelistanud lisaeelarvet, eriti kui peaminister on käinud riigikogu ees rääkimas uutest investeeringutest riigikaitsesse.

"Neid otsuseid, mis riigieelarvet muudavad ja mõjutavad, on rohkem, ja me võiks selle korrektselt ära teha. Kahtlemata reserv ongi mõeldud erakorralisteks kuludeks ja et valitsus võib nii otsustada. Samas, ega see reserv ei ole põhjatu. Meil on koroonakriis, on ka teisi muresid. Kui võimalik, siis täiendava maksulaekumise kaudu, mis inflatsioonilises keskkonnas toimub, võiks (toetused) lisaeelarves teha," lausus Sikkut.

Sikkut nõustus samas, et lisaeelarve menetlemine võtaks riigikogus rohkem aega kui toetuste rahastamine valitsuse reservist, mida saab hiljem riigieelarvest taastada.

"Nõus, seda rakendamist on vaja kiiresti, et inimesed ei peaks oma jaanuari arvetega kuskil kohalikus omavalitsuses sappa võtta. Kui esialgu võtta raha valitsuse reservist, siis selle saab taastada. Lisaeelarvega on võimalik taastada reserve," lausus ta.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: