"Välisilm" tegi ülevaate vulkaanipurske tõttu räsitud Tongast

Foto: EBU/ERR

Tonga saare läheduses purskas hiljuti võimas vulkaan. "Välisilm" vaatas, kuidas Tonga vulkaani ja selle põhjustatud hiidlaine vapustusest välja on tulnud.

"Algas nagu apokalüptiline õudusfilm, pärast läks veel hullemaks" - selliste sõnadega iseloomustavad tongalased saareriiki tabanud vulkaanipurset, mis kattis väiksemad saared pea täielikult ja ka suurema suuremas osas paksu tuhakihiga ning millele järgnes veel hiidlaine, mis laevu kaldale uhtus.

"Kui ma ulpisin abituna meres, tulid mulle pähe kaks asja. Esiteks, et ma ikka veel usun Jumalasse. Teine oli mu perekond, et kuidas nad parasjagu mõtlevad: "võib-olla on ta surnud"," rääkis hiidlaines ellujäänu Lisala Folau.

Merepõhja liikumise tõttu katkes Tonga ja Fidži vaheline sidekaabel, mille tõttu hätta sattunud saareriik veel ka tükk aega muust maailmast ära lõigatud oli. Pauk oli nii kõva, et seda oli kuulda isegi tuhandete kilomeetrite kaugusel Austraalias ja Uus-Meremaal.

Kogu selle häda ja õnnetuse põhjustas kõlava nimega Hunga Tonga-Hunga Haʻapai vulkaan, mis asub Tonga peasaarest 60 kilomeetri kaugusel merepõhjas. Et purse vulkaani veepealse osa täielikult minema pühkis, ei saa me niipea teada, kui tugev purse tegelikult oli.

"See on veealune vulkaan, seega on purske suurusjärku raske kindlaks teha, sest kui vulkaan on maa peal, saab satelliidipiltide põhjal kergesti suurusjärgu määrata, aga praegusel juhul vajus suur osa materjali otse vette. Seetõttu võib kuluda aastaid, enne kui me teada saame, kui tugev vulkaanipurse tegelikult oli," Michigani Ülikooli geoloogiadotsent Wei Songqiao.

Igatahes on teada, et vulkaanipurse oli vähemalt 500 korda tugevam, kui Hiroshima tuumapommi plahvatus.

See, et ohvrite hulk, mis küll praegugi veel täpselt teada ei ole, jäi siiski kümnetesse, mitte sadadesse, tuleb tõigast, et vulkaani ümbruses ei elagi suurt kedagi. Peamiselt on seal ookean ja hõreda asustusega saared.

1000-kilomeetrise tunnikiirusega mööda Vaikset ookeani kihutava hiidlainega oleks võinud hullemini minna. Õnneks sai väljaspool Tongat surma vaid kaks inimest Peruu rannikul.

Tongalastel on aga nüüd tegemist, et ennast sõna otseses mõttes tuha alt välja kaevata.

"Lennates saadud esimese mulje põhjal nägi saar välja palju hallim, kui Vaikse ookeani saared üldiselt välja näevad, seega täiesti kindlalt võib seal näha tuhakihti, mis on suurema osa rohelusest enda alla matnud," rääkis Uus-Meremaa õhujõudude piloot Seth Fagan.

Tonga Punase Risti asepresidendi Drew Havea sõnul on tuhk seal suureks probleemiks.

"Inimesed on endiselt hädas oma kodude puhastamisega, oma majakatuste puhastamisega. Isegi hiidlainest puutumata jäänud alad on kõik saanud kannatada tuha läbi. Seega on meil nüüd moodustatud kogukonnarühmad ja külaelanikud on teedel, teid puhtaks pühkimas, tagamaks, et need on puhtad," rääkis Havea.

Maailm on Tongaga solidaarne ning mitmelt poolt on teel abilaevad. Peamiselt Austraalia ja Uus-Meremaa, aga ka Hiina abi on juba kohale jõudnud.

Muuhulgas toimetasid austraallased Tonga peasaarele soolasest veest joogivee valmistamise seadme, mille abil saavad tongalased toota 70 000 liitrit joogivett päevas. See vähendab vajadust joogivett abi korras mujalt sisse vedada.

Välisabist hoolimata peab umbes 60 000 inimest nüüd välja mõtlema, kuidas hävinud vilja- ja kalasaagi ning loomakarjade, maad katva tuhakihi, soolveega saastunud põhjavee ja happevihmade tingimustes oma eluga toime tulla.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: