Ruth Kalda: uuringu järgi on 83 protsendil eestlastest antikehad
Esmaspäeval lõppenud Tartu Ülikooli seireuuringu järgi on on 83 protsendil täiskasvanutest antikehad, ütles Tartu Ülikooli peremeditsiini professor ning peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja Ruth Kalda Vikerraadio saatele "Uudis +".
"Nad on saanud selle vaktsineerimise, läbipõdemise või teadmatult läbipõdemise tõttu," ütles Kalda.
Kalda ütles, et uuring näitab, et umbes 73 protsenti täiskasvanutest on vaktsineeritud ja ülejäänud on viiruse läbi põdenud.
Kalda sõnul on vaktsineeritud inimestel valdavalt antikehad alles, küll aga umbes üheksal protsendil läbipõdenutest antikehasid enam pole.
Kalda rääkis, et valdavaks levivaks tüveks on saanud omikroni tüvi. Ta tõstis positiivse poolena veel üles seda, et eakamad inimesed haigestuvad omikroni vähem.
Tartu Ülikooli seireuuring näitas Kalda sõnul veel seda, et tõhustusdoosi saanud inimeste nakatumise risk on oluliselt väiksem. "Kui varem on räägitud palju sellest, et ta hoiab ära raske haigestumise, siis meie uuringust selgub, et ka nakatumise eest kaitseb kolmas doos oluliselt," sõnas Kalda.
Kalda tõi näiteks, et nende seas, kes olid lõpetanud vaktsiinikuuri – saanud üks või kaks vaktsiinisüsti – oli nakatumine kuus protsenti. Aga nende seas, kes olid saanud kolmanda doosi, oli nakatumine 2,5 protsenti ehk neil on üle kahe korra väiksem võimalus nakatuda.
Kalda sõnul on tähelepanuväärne, et uuring näitas enneolematult suurt hulka asümptoomseid inimesi. "Ligi kaks kolmandikku on ilma sümptomiteta," sõnas Kalda. "Need inimesed ei tea, et nad on nakkuskandjad ja nad võivad nakkust levitada," lisas ta.
Kalda pidas võimalikuks stsenaariumi, et omikroni tüvi võib teha koroonaviirusest tavapärase hooajalise viirushaiguse ning sellega seoses kaob vajadus praegusel kujul kehtestatud piirangute järele.
"Ka WHO on öelnud, et märtsi lõpuks võiks olla umbes 50 protsenti kogu maailma elanikkonnast omikroni tüvega nakatunud," lausus Kalda.
"See tähendab seda, et tekib teatud määral kaitse. Ja kuna oma osa annab ka vaktsineerimine, siis võibki nii olla, et me saavutame sellise maksimaalse immuunsuse vähemalt raskete haigestumiste vastu. Ja võib ka olla, et viirus ei leia enam sellist peremeest, kus paljuneda. Aga on ka võimalik, et viirus muutub ja tekivad uued tüved," arutles Kalda.
"Tõenäoline on, et ta taandub pandeemiast endeemiliseks," hindas Kalda.
Rääkides testimisest, ütles Kalda, et PCR-testi võib vabalt asendada käepärasemate kiirtestidega ning pole põhjust arvata, et kiirtest ei ole usaldusväärne.
Toimetaja: Aleksander Krjukov