Vaidlusi selle üle, kui kõrged võivad olla tuulikud, on arendajad ja kaitseministeerium pidanud aastaid. Ministeeriumi kinnitusel segavad liiga kõrged tuulikud õhuseireradareid ja signaalluuret.

Kõige selgemalt näeb seda vaidlust Ida-Virumaal Aidus, kus kõrguvad kaks tuulikusammast, millest ühele on ka labad külge kruvitud. Paberite järgi ebaseaduslikud ehitised püstitas sinna Andres ja Oleg Sõnajala ettevõte enne, kui tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) koos politseiga töö seisma pani.

Kõrgusepiirangud pole ainult Aidu probleem. Praegu tohib kõrgemaid kui 200-meetriseid tuulikuid püstitada ainult väiksele maatükile Edela-Eestis ning ka 50 meetrit madalamate tuulikute jaoks on ruumi napilt.

Et probleemi lahendada, kulutab riik umbes 70 miljonit eurot ning soetab kaks uut radarisüsteemi. Neist esimene seatakse Ida-Virumaale 2024. aasta lõpuks.

"See tähendab, et Aidu, Varja ja Purtse parke võib siis arendaja soovide kohaselt välja arendada ja tööle panna," rääkis kaitseministeeriumi asekantsler Tiina Uudeberg.

Purtse tuulepargi arendaja Enefit Green teatas aga neljapäeval, et nende viie tuulikuga park alustab tööd juba järgmisel aastal. Ettevõte täpsustas, et Purtse tuulikud on maksimaalselt 149,5 meetrit kõrged ehk praegustest kõrgusepiirangutest pisut madalamad.

Aidusse püstitatud poolikud tuulikud küündivad aga enam kui 200 meetri kõrgusele ning kaitseministeeriumi kinnitusel segavad need juba praegu meie õhuseireradareid. Sestap ootab TTJA juba teist aastat järjest tuulikute lammutamist.

Sõnajalad on ameti nõudeid ignoreerinud ning aasta tagasi jõuti ministeeriumiga kokkuleppele, et tuulikute mõjude kohta tellitakse analüüs. Uudebergi sõnul pole see analüüs veel valmis.

Samas polegi see analüüs enam nii oluline. Uue radari valmimistähtaeg on paigas ning kaitseministeeriumi toon varasemast hulga leplikum.

"Kindlasti pole kaitseministeeriumi soov survestada TTJA-d ja arendajat neid alla võtma," ütles Uudeberg. "Me üritame kindlasti leida sellist lahendust, kuidas arendaja saaks oma pargiga edasi minna. Ja et me ei teeks siin aasta-pooleteise jaoks väga dramaatilisi samme."

Teine radarisüsteem tuleb uutmoodi

2025. aastal peaks valmima ka teine radarisüsteem, pärast mida vabaneb kõrgusepiirangute alt suurem osa Eesti maismaast. Õhuväe peainsener major Mati Kuppar selgitas, et esimene uus radar on tavaline aktiivradar.

"Ta töötab selliselt, et radari antennist kiiratakse suure võimsusega impulss õhku, oma teel ta leiab erinevaid objekte, peegeldub nende pinnalt tagasi ja radar siis võtab vastu selle nõrga peegeldunud signaali, teisendab selle signaali töötlusega ümber asukohaks ja kuvab selle siis ekraanil," rääkis Kuppar ning lisas, et 2025. aastal valmiv süsteem on teistsugune.

"Tegemist on süsteemiga, kus võib olla mitu saatjat, mitu vastuvõtjat, üks saatja, mitu vastuvõtjat ja nii edasi." Täpne tehniline lahendus alles selgub, kuid lihtsustatult paikneb see süsteem hajusalt üle maa.

Kuppari sõnul kasutatakse sarnaseid süsteeme mitmes valdkonnas, kuid see, mida Eesti plaanib, on siiski uuenduslik. "Innovaatiliseks muudab ta asjaolu, et tunnustatud õhupildi loomiseks pole sarnast lahendust teistes riikides väga kasutatud," sõnas Kuppar.

Kuppar lisas, et kui me sooviksime sama maa-ala katta pelgalt traditsiooniliste radaritega, läheks see Eestile oluliselt kallimaks.