Tuuleparki arendavatel vendadel Sõnajalgadel oli 2019. aastal plaan riigilt küsida kompensatsiooniks 123,7 miljonit eurot, kuid sel nädalal ERR-ile antud intervjuus kinnitas Oleg Sõnajalg, et kahjutasu nad riigilt siiski nõudma ei hakka.

Esiteks võib vist õnnitleda, et olete suuremast seisakust üle saanud. Olete rahul?

Olen tõepoolest rahul, et on väga-väga head koostööpartnerid. Väljakutseid on olnud kindlasti. See on olnud nagu Guinnessi rekord selles mõttes, et kevadel alustasime, et ehitada valmis 15 tuulikuplatsi, rajada teed, vundamendid, maakaablid, ning meil tuleb seda kõike teha sellise pinnase peal, mis on täiesti ettearvamatu. Seal võib olla all nii savi kui turvast, samuti paasi. Ma olen väga rahul selle tulemusega.

Kui ma võhikuna vaatasin, siis need tuulikud, mis siin juba püsti on, ja need, mis sel nädalal tulid, on täiesti erinevad tuulikud. Mis nende vahe on?

[Esimeste püstitatud tuulikute] Eleoni tehnoloogia on Eestis välja arendatud täiesti unikaalne tehnoloogia, patenteeritud tehnoloogia, mis on ennast varsti juba kümme aastat tõestanud. Kuna kaitseministeerium pahatahtlikult peatas kogu selle protsessi, olime sunnitud sisuliselt tehase sulgema, kogu meeskonna koondama ja on selge, et niisugust projekti ei käivita üleöö.

Samas energiat on tarvis ja otsustasingi teha sellise kompromissi, et vähemalt poole tuulepargi ulatuses kasutame olemasolevat tehnoloogiat, see on Taani tehnoloogia Vestas, üks maailma suurimatest tuulikutootjatest, ka üks esimestest, kes turule tuli. Seda tehnoloogiat me tunneme, meil töötavad Vestase tuulikud ka mitmes teises tuulepargis, need on väga töökindlad, ma ei ütle ühtegi halba sõna.

Iseloomustage natukene Vestase tuulikud. Millised nad on?

Vestas on tuntud tehnoloogia, see on niinimetatud reduktoriga tuulik, ta ei ole otseveoga, vaid tiivik ajab ringi peavõlli, peavõlli otsas on reduktor. Reduktor tõstab pöörded üles keskmiste pöörete peale ja see on ühendatud omakorda generaatoriga. Hästi tuntud tehnoloogia, Vestas on väga pikalt turul olnud. Tõesti peab ütlema, et praegu on see Vestase tipptehnoloogia ja võrreldes teiste tuulikutega, kas või Nordexi või Siemensi omadega, on Vestas ikkagi peajagu teistest ees.

Kui suur on ühe tuuliku võimsus?

Ühe tuuliku võimsus on neli ja pool megavatti ehk 4500 kilovatti.

Miks on labadel sellised saehambasarnased asjad küljes?

See on aerodünaamiliselt selline tehniline lahendus, mis vähendab müra.

Kõiki alati huvitab, kui kõrgele tiivikud ulatuvad, nii et rääkige natuke ka sellest.

Siin on piirangud ees. Tegelikult need tuulikud võiks olla siin kõrgemad, aga kuna kaitseministeeriumi kooskõlastus on tipukõrgusega 185 meetrit, siis tipu kõrgus on 185 meetrit või mõni meeter isegi sellest madalam, et kindlasti mitte ületada kaitseministeeriumi kooskõlastust.

Kuna tiiviku diameeter ehk läbimõõt on 150 meetrit ehk siis tiiviku laba tsentrist ühe laba pikkus on 75 meetrit, siis on väga lihtne arvutust teha. Torni kõrgus on 105 meetrit ja tuuliku gondel (see kaitseb tuuliku mehhanisme – autor) ongi sellel kõrgusel.

Palju sai omal ajal vaieldud ka selle üle, kust tuuliku kõrgust mõõta, kas seda võetakse karjääri põhjast või tiiviku jalamilt. Kas te olete kaitseministeeriumiga kokku leppinud, kus see mõõtmispunkt on?

Meil on vaidlused pikalt olnud ning me me teame, mis on olnud kaitseministeeriumi seisukohad, ja oleme võtnud need aluseks. Igasuguste vaidluste ja riskide vältimiseks oleme seekord läinud seda teed, et mõõdame seda maapinnalt.

Muidugi on maapind siin väga ebatasane, aga me oleme ikkagi võtnud aluseks iga konkreetse platsi maapinna kõrguse. Me ei ole hakanud neid ülespoole tõstma, kuid tõsi küll, ühe platsi pidime paar meetrit allapoole tooma, sest ta oli mäenõlva peal. Mingisuguseid patjasid siin alla ehitanud ei ole.

Jah, tõepoolest, vundamendid on ehitatud maa peale. Ongi kaks tehnoloogiat, üks on ehitada vundament maa sisse, teine maa peale. Me otsustasime ehitada vundamendid maa peale. Kuna torn on natuke liiga lühikene – kooskõlastuse järgi võiks olla torni kõrgus 110 meetrit, aga sellist torni ei ole –, ehitasime vundamendid maa peale, saime paar meetrit juurde, sest eks kõrgus loeb. Aga me oleme ikkagi paar-kolm meetrit 185 meetrist ehk kooskõlastatud kõrgusest allpool.

Seega juba püsti olevad poolteist 3,3-megavatist Eleoni tuulikut on küll Vestase omadest kõrgemad, aga võimsuselt väiksemad?

Eks on selge, et tehnoloogia areneb ja samamoodi võimsused suurenevad ehk ühe tuuliku kohaefektiivsus on suurem.

Tuuleenergeetika alguspäevadel algasid tuulikute suurused 50 kilovatist ja isegi väiksematest – siis oli 100 juba suur. Praegu on selline standardmaismaatuulik nelja-viie megavati vahel.

Tulevikus oleks ka uute Eleoni tuulikute võimusus juba üle viie megavati.

Eelmise aasta alguses tegite mitmepoolse kokkuleppe erinevate ministeeriumidega ja tehnilise järelevalve ametiga. Kui palju on see kokkulepe teie protsessi aidanud?

No ega ei ole suurt midagi aidanud, sest riik ei ole oma kokkulepetest kinni pidanud. Tegelikult oli ju kokkulepe, et viiakse läbi analüüsid, tehakse ekspertiis. Kaitseministeerium nõudis, et need analüüsid ja ekspertiis viidaks läbi salastatud andmete alusel. Riik ei ole siiani suutnud neid salastatud andmeid esitada. Tegelikult ei ole nagu mitte midagi toimunud, see on lihtsalt olnud üks pikk venitamine ja meil on jäänud küll mulje, et kogu selle asja taga ei ole olnud soovi ega head tahet see asi ära lahendada, vaid see on olnud üks kaval viis asja venitada.

Mis andis kindluse need 15 tuulikut nüüd siia tuua? Ma saan aru, et need on selliste parameetritega tuulikud, mille oleks võinud ka alguses siia panna ja mis tõenäoliselt oleks kaitseministeeriumile sobinud.

Just nimelt, sest ütleme, et see esialgne ehitusluba ja kooskõlastused said väljastatud Vestase tüüpi tuulikutele, kuna siis ei olnud veel Eleoni tehnoloogia selles faasis, et oleks saanud alustada seeriatootmist. Aga kui Eesti riiki ei huvita see, et meil oleks siin ka oma tuulikutööstus, siis läksime praegu seda teed. Elame-näeme.

Kui palju need uued 15 tuulikut teile maksma lähevad?

Eelarve on 95,6 miljonit eurot.

Seda raha ei ole igaühel võtta, kas kasutate pangalaenu?

No kindlasti pangalaen ja oleme kaasanud ühe investori, meie kauaaegse koostööpartneri Saksamaalt Dirkshofi.

Kui palju kahe Eleoni tuuliku käimapanemiseks raha on vaja?

Üks tuulik on valmis ja siin ei ole muud midagi kui põhimõtteliselt nuppu vajutada. Teisel tuulikul on vaja tiivik üles tõsta. Kraana oli [2019. aastal] siin, mustades maskides mehed tulid ja peatasid kogu töö. Tiivik oli tegelikult pooles mastis juba. Selle tiiviku püstitamine maksab umbes 200 000 eurot.

Neid asju tuleb töös hoida. Kui paljudele inimestele saate tööd anda, kui need 17 tuulikut ühel päeval tööle hakkavad?

Rusikareegel on see, et iga tuulik loob kaks töökohta.

Rääkige natukene ka sellest, kui suure maa-ala peal te tegutsete.

Me ostsime 45 kilomeetrit kaablit ja just rääkisime nõupidamisel, et töödejuhid sõidavad keskmiselt päevas sada kilomeetrit siin tuulikute vahel. See maa-ala on väga suur. See on ka põhjus, miks ma tulen siia kopteriga. See on kõige kiirem võimalus inspekteerida ja üle vaadata, mis toimub.

Nende tuulikutega ei tohiks olemasolevate andmete põhjal mingit takistusi tulla, et need käima panna. Millal nad võiksid püsti olla, millal nad võiks elektrit hakata tootma?

Esimene tuulik peaks olema püsti kolme nädala pärast ja kui ei ole tugevaid tuuli, mis takistaks püstitamist, siis tuulepark peaks püsti olema aasta lõpuks või jaanuari esimeses pooles halvimal juhul.

Elektrit hakkavad need tuulikud tootma kohe, kui nad püsti saavad. See protsess käib järgmiselt. Praegu käib siin logistika ja komponendid tuuakse kohale, see kestab umbes viis nädalat. Samal ajal hakatakse juba esimesi tuulikuid püsti panema. Kõigepealt püstitatakse tuuliku torni esimesed osad ehk esimene sektsioon. Nende alla veel pannakse isepaisuv valukiht, mis peab natukene kivistuma, ja siis tuleb suur kraana ja hakkab ükshaaval tuuliku osasid sinna esimese masti peale tõstma. Kahe päevaga pannakse üks tuulik püsti, kolme päevaga kolib kraana ühe platsi pealt teise peale, nii et umbes nädalas tuulik.

See on juhul, kui ei ole tugeva tuulega päevi ehk tuulepäevi, nagu meie ütleme, mis takistaks kraana tõstetööd, sest teatavasti kraana ei saa tõsta olenevalt tõstetest teatud asju, kui tuul on üle kümne meetri sekundis, teatud asju, kui tuul on üle kaheteistkümne meetri sekundis. Kui tuule tugevus on suurem või puhangud on tugevad, siis ei saa ega tohi tõstetöid teha.

Kui tuulepäevi ei ole, siis kõik sujub ja see kõik käib paralleelselt, mitte nii, et me ootame, kuni kõik tuulikute komponendid kohale tulevad, vaid ühes kohas tuulikuid transporditakse, teises püstitatakse ja paigaldatakse esimesi tornisektsioone ning kolmandas juba püstitatakse tuulikuid.

Kui palju inimesi on töös?

Seda on raske öelda, aga viimased kolm kuud on siin platsi peal olnud suurusjärgus sada kuni 150 inimest ja 50-60 ühikut rasketehnikat.

Kas kõik on läinud praegu plaanide kohaselt või on tulnud ka mingeid ootamatusi?

Praegu on tõesti tänu jumalale kõik läinud plaanide kohaselt ja ma veel kord tunnustan oma koostööpartnereid, kes on ausalt öelda isegi ootusi ületanud. Inimesed on võtnud vastutuse ja inimesed on pühendunud. Pinge on suur, väga lühikese aja jooksul oleme väga suure töö ära teinud, inimesed ei ole ära väsinud, ei ole pingesse läinud. Praegugi oli meil nõupidamine, inimestel on naeratavad näod ja nad on ka ise rahul tulemusega.

Kui tihti ise siia satute?

Ega mina ei pea siin platsi peal ise väga palju kohal olema. Meil on iga kahe nädala tagant siin objekti koosolek ja vähemalt nendel kordadel olen kindlasti kohal. Kui vaja, ka muul ajal. Minu õlgadel on kogu projektijuhtimise vastutus ja ma pean hoolitsema alates finantsidest kuni kõikvõimalike lubade, projekteerimiste, kooskõlastuste ja igasuguste üldadministratiivsete asjade eest.

Kui ma ei mõtle ette seda, mis juhtub kahe kuu pärast, siis kahe kuu pärast jääb kogu töö siin seisma. Kogu see suhtlus Eleringiga, kogu see elektri pool, rääkimata kõikvõimalikest uuringutest, geoloogiast ja nii edasi ja nii edasi. See on see, mis on minu õlgadel, ja minu tööpäevad on ikkagi 10-12 tundi.

Jätkub ajast?

Kindlasti jätkub. Ja kui on hea meeskond, siis ma naudin seda. See on väga meeldiv protsess minu jaoks.

Ütlesite, et need uued tuulikud võiks olla pikemad, mis annaks suurema efektiivsuse. Kaitseministeerium on öelnud, et järgmise aasta lõpuks vabanevad siin kandis kõik piirangud. Miks te ei saanud poolteist aastat oodata?

See on hea küsimus (naerab). Aga ega siis iseenesest kohe, kui kaitseministeeriumi piirang on maas, ei või hakata kõrgemaid tuulikuid ehitama, selleks on vaja ikkagi muuta planeeringut ja ka modifitseerida ehitusluba.

See ei ole päris nii, et järgmise aasta 1. juunist võib hakata püstitama kõrgemaid tuulikuid. Kaitseministeerium saab alates sellest põhimõtteliselt kooskõlastada kõrgemate tuulikute projekte. Ehk reaalsus oleks olnud see, et kindlasti oleks pool aastat sinna otsa läinud, nii et tuulikuid oleks saanud hakata ehitama põhimõtteliselt aasta hiljem. Seega oleks ikka tegelikult kaks aastat kaotanud.

Kaalukeeleks sai finantsiline mõttekus?

Jah, kindlasti. Eks me vaatame ka energiahindasid. Praegu on energia hinnad sellised, nagu nad on. Ma ei ole kindel, et kahe aasta pärast energia hind enam nii kõrgel on, sest see, kui tuuleparke tuleb juurde, toob kindlasti elektrienergia hinnad alla. Nii et meie äriline otsus oli see, et kui praegu on kõige suurem defitsiit elektrienergia järele, siis panna see tuulepark püsti. Esiteks meie teenime selle pealt, kuna hind on kõrge. Teiseks toob tuulepark kindlasti Eestis elektri hinda alla. Nii et võidavad mõlemad pooled, võidab Eesti tarbija ja võidame meie projekti arendajatena.

Alguses oli teil plaan püstitada Aidusse 33 tuulikut, siis 30. Praegu on juttu 17 tuulikust järgmiseks aastaks. Mis saab edasi?

33 ei saanud selle tõttu, et need ehitusplatsid ei olnud veel RMK omandis. Eesti Energia seal veel kaevandas, kuid ehitusload väljastati siiski 30 tuulikule. Nüüd on kaks tuulikut püsti ja selle aasta lõpuks saame saame püsti veel 15. Mis saab edasi? Raske öelda, kindlasti tahaks jätkata ja siis tõenäoliselt Eleoni tuulikutega.

Aga vaatame [sest me peame arvestama toimunuga]. Üks eraettevõte võtab ette suure innovatsiooni nii konkurentsitihedal alal nagu tuulikute tootmine ning tõesti on see innovatsioon ennast tõestanud. Eleoni tehnoloogia on igapidi konkurentsivõimeline ja ületanud konkurentide oma väga mitmetes aspektides. Kuid riik ei ole seda oluliseks pidanud ja on teinud kõik selleks, et seda tappa, sellele kaikaid kodaratesse loopida ning kive ja kände tee peal visata, nii palju kui võimalik.

Me peame vaatama, kas me leiame endas jõudu sellega jätkata. Praegu tundub mulle, et me leiame seda jõudu, aga elame-näeme.

Kas see jõud on seotud ka rohepöördega ehk Ida-Virumaale tulevate õiglase ülemineku fondi toetustega?

Inimesed tihti mõtlevad, et raha on põhiline. Küsimus ei ole rahas. Loomulikult on raha väga oluline, seda on ka tarvis. Aga oluline on see energia, mis siia on pandud. Mina olen oma elust 15 aastat kogu oma energia pannud Eleoni tehnoloogia arendamisse. Ja loomulikult olen ma teinud seda mingis ootuses, mingis lootuses. Aga mingil hetkel olen hakanud aru saama, et ma võitlen sõna otseses mõttes tuuleveskitega.

Ma ei ütle Eesti riigi kohta ühtegi halba sõna. Aga mis on meie riigi viga? Me räägime, et riik on õhuke, aga ei ole õhuke. On ministeeriume, kus on väga palju mugavaid töökohti ja kus tundub, et nende inimeste kogu energia läheb ettevõtjate kiusamiseks. Ja ma ei ole ainus, kes seda juttu räägib.

Lihtsalt tahetakse tõestada, et tal on nii kõva positsioon, et nagu tema ütleb, nii on. Ja ükskõik, mis see ettevõtjale maksma läheb, see teda ei huvita. Ta sai selle, mida ta tahtis: "Vaata, minu sõna jäi peale. Kui ma ütlesin, et neid tuulikuid siia ei tule, siis ei tule." Mis sest, millised tagajärjed sellel on, see teda ei huvita. Ma ei ütle, et kõik ametnikud on sellised. On väga-väga häid ametnikke, kes teevad rasket tööd ja tõesti sobivad oma ametisse.

Aga kahjuks on ametnike seas ka selliseid nagu need, kellest ma rääkisin. Üks selline ametnik kahjuks meie teele jäi ja jutt on Meelis Oidsalust (kaitseministeeriumi asekantsler aastatel 2015-2021 – autor). See oli inimene, kes ütles, et "kui mina ütlen, et neid tuulikuid sinna ei tule, siis neid ei tule".

Väga lihtne on lammutada. Öeldakse, et mustus tuleb iseenesest, puhtust on vaja luua. Samamoodi on innovatsiooniga. See nõuab meeletult energiat, tohutut panust, magamata öid, sadu ja sadu välisreise, kohtumisi ja nii edasi. See kõik on meeletu panus ja kui keegi on võtnud endale eesmärgiks see allavett lasta ja kui see on riigiametnik, siis ettevõtja on riigi vastu jõuetu.

Meelis Oidsalu edastas ERR-ile Sõnajala väidete kohta vastulause: "Intervjuus mulle omistatud tsitaadid ei vasta tõele. Vennad Sõnajalad on mu kohta korduvalt avalikku laimu levitanud ja kahjuks jätkavad seda."

Lühikokkuvõte on vist see, et lihtsalt ametkonna tuuleveskid on tugevamad kui Eleoni tuulikud. Aga nagu te mainisite, olete kaotanud miljoneid eurosid kogu selles protsessis. Kas teil on mingeid kavatsusi need tagasi saada?

(Naerab.) See raha, mis on tuulde läinud, tuleb tuulest tagasi võtta, mis seal ikka.

Aga siiski, kas teil on jätkuvalt kavatsus riigilt kompensatsiooni nõuda (2019. aastal plaanisid nad riigilt nõuda Aidus toimunu eest kompensatsiooni 123,7 miljonit eurot)?

(Ohkab.) Ei ole, ei ole. Elus edasi minna ja midagi luua on lihtsam kui võidelda ja käia kohut. Minu kogemus on see, et läbi kohtute ei teeni kasumit, kasumit teenib ikkagi eduka ettevõtmisega ja see, mis me praegu siin teeme, on üks osa sellest.

Te alustasite nende tuuleparkide rajamist siis, kui olid suured toetused tuuleparkidele. Kas teil on võimalik saada kompensatsiooni nendel alustel, mis tol ajal olid?

Aidu tuulepark kvalifitseerub siiski sellele vanale toetusskeemile – see on Eestis ainus tuulepark, mis sellele vanale toetusskeemile kvalifitseerub. Samas olid need toetusmeetmed mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas ju ikkagi mõeldud ennekõike selleks, et tuuletehnoloogiat arendada. Me teame, et see sai alguse ju alles mõnikümmend aastat tagasi, kogu see tuuleenergeetika on väga-väga uus ala.

Et see välja areneks, et tekiks need töökohad ja et see muutuks hobiettevõtlusest tõsiseks energeetikaharuks, selleks on need toetused. Oma osa selles oli ka Eleonil ning Aidu tuulepark oleks olnud ühtpidi referentstuulepark ja teistpidi andnuks see toetus majandusliku lisatõuke, et tööstusharu Eestis välja arendada. Seda arendust oli vaja ennekõike siin Ida-Virumaal, kus kaevandused pannakse kinni, kus on tööjõuprobleemid ja nii edasi. Kahjuks jah, siiani on riik teinud kõik selleks, et see nii on läinud, nagu see on läinud.

Aga siiski, küsimus oli selles, kas te soovite tollase toetuskeemi alusel toetust küsida?

Kindlasti, me oleme selle taotluse teinud, me oleme küsinud Eleringist, saanud ka kinnituse, et tuulepark kvalifitseerub sellele vanale toetusskeemile selle tõttu, et tuulepargi ehitust alustati enne 2016. aasta lõppu. Ja loomulikult, kui ta kvalifitseerub sellele, siis miks me peaksime keelduma?

Räägime veidi ka nendest pooleteisest juba püsti olevast tuulikust: ilma labadeta tuulikust ehk tuulikust number 4 ja tuulikust number 5, kus on labad küljes. Mis seis nendega on?

(Ohkab.) Peame praegu endiselt läbirääkimisi kaitseministeeriumi ja tehnilise järelevalve ametiga, et need siiski käivitada lähiajal ennekõike sertifitseerimiseks. See protsess on alles pooleli, aga loodame need siiski lähiajal käima saada.

Millal te loodate neid testida ja sertifitseerida?

Me valmistame seda praegu tegelikult tehniliselt ette. Kuna see töö on siin nii pikalt seisnud, siis kogu elektrivõrk tuli ju üle mõõta ja need tegevused on praegu protsessis. Ma loodan, et umbes kahe nädala pärast võiks pingestada ja siis alustada testimist.

Praegu käib ka olemasolev tuulik ringi, kas ta on siis lihtsalt tühikäigul?

Jah, ta on tühikäigul selleks, et kõik süsteemid oleksid korras ja et kuskilt mingid laagrid ära ei vajuks.

Samas kõik sellised tehnilised asjad vajavad tegelikult korralikult toimimiseks töösolekut. Kui suur on risk, et kui te need tuulikud ühel momendil tööle panete, selgub midagi ootamatut?

Kindlasti mingid riskid on, aga eks seda tuulikut on ikkagi pidevalt jälgitud ja hooldatud. Ma ei usu, et seal mingit tõsisemaid probleeme on. Elame-näeme.

Millal loodate ilma labadeta Eleoni tuulikule labad külge panna ja seda testida?

Tahaks kõigepealt selle esimese tuuliku käima saada ja nii kaitseministeeriumi kui tehnilise järelevalve ametiga kokku leppida, et need tuulikud tõesti ikka võivad käia, ja siis loomulikult tuleb tiivik üles tõsta.

Kahju on sellest, et see tiivik oli ju tegelikult üleval, kuid töö peatati (riik keelas 2019. aastal ehituse jätkamise, tuues põhjuseks lubatust suurema kõrguse, millega takistatakse kaitseväe radari tööd. Vahepeal olid tuulikute ligipääsupiirangute tõttu tuulikud ka politsei valve all – autor). Neid kahjusid, mis siin tegelikult on tekkinud kogu selle ajaga, on raske kokku lugeda miljonites.

See on olnud ainult meile kui eraettevõtjale, aga teiselt poolt, kui palju on Eesti rahvas, kogu Eesti selle all kannatanud, näiteks kui me vaatame neid hindasid, mis siin eelmisel talvel olid. Need hinnad olid just selle tõttu nii kõrged, et natukene jäi energiat puudu. Need viimased megavatid, mida me pidime juurde ostma, kergitasidki hinna nii kõrgele. Ma arvan, et Eesti rahvas on suurusjärgus miljardi kaotanud selle tõttu.

Olete siin testinud ka uut tehnoloogiat, et ilma suurte kraanadeta tuulikuid püstitada. Kas see andis tulemusi või on siia vaja siiski suured kraanad tuua?

No ikka on vaja suured kraanad siia tuua. Konkreetselt selle selle tuuliku number neli tiiviku ülestõstmiseks oleme jah välja töötanud tehnoloogia ilma kraanata, spetsiaalsete tõstevahenditega. Elame-näeme, kas me saame seda kasutada ja kuidas see kõik läheb.

Olete Aidusse ehitanud ka alajaama ja võrguliitumise liinid. Kuidas nende seisukord on?

Liitumine on tegelikult ju välja ehitatud juba aastatel 2012-2013 ja elektrivõrk oli valmis 2016. See on lihtsalt seisnud, tuli uuesti võsa elektriliinide alt ära puhastada ja kõik trafod üle mõõta. Kogu mõõdistustöö on käinud siin üle kuu aja, selleks et saaks pingestada. Põhimõtteliselt on tuulepark olnud valmis pingestamiseks ja elektrienergia tootmiseks viimased kuus aastat.

2015. aastal sai teil tehtud leping Lüganuse vallaga, et iga tuuliku pealt annab arendaja vallale igal aastal toetust 1800 eurot. Kas see leping on jõus?

Muidugi, leping on jõus.

Siin lähedal on käimas Aidu veemaa arendus. Kas neil on jätkuvalt lootust teie abil saada liitumise ja soodsama elektri?

Samamoodi on see kokkulepe on jõus. Kaabelvõrk tuulikute vahel on 90 protsenti valmis. Sellesama võrgu pikendus lähebki sinna veeparki.

Kas on veel variant käivitada Aidus kunagi planeeritud tuulikulabade tehas, mis pidi andma 1500 töökohta?

Noh, nagu öeldakse, et ära kunagi ütle kunagi või never say never. Aga nagu ma juba varem ütlesin, see ei tule iseenesest ja see ei tule toetuste kaudu. Raha ei ole see, mis selle tegemist otseselt motiveerib, vaid kellelgi peab olema sära silmis, kellelgi peab olema visioon ja soov seda teha. Kui oled 15 aastat midagi teinud ja tulemus on selline, nagu me Aidus näeme, et üks tuulik vaikselt käib ringi ilma elektrit tootmata ja teisel ei ole tiivikut üleval, siis on selge, et eks motivatsiooni on ikka oluliselt maha võetud. Kas me leiame endas selle motivatsiooni uuesti alustada? Ma ei julge seda täna öelda. Elame-näeme.

Te ise elate küll kaugemal, aga kas te tunnetate seda, et Ida-Virumaal oleks seda tehast vaja?

Muidugi oleks vaja ja Ida-Virumaal on selleks täiesti võimekus olemas, siin on kaader olemas, siin on selleks soov olemas – see oleks võinud olla tegelikult parim asi, mis oleks riigis juhtunud. Aga kahjuks läks, nagu läks.