Maasikas: lääs toetab Ukrainat nii raha, relvade kui ka diplomaatiaga
Lääneriikide liidrite visiidid Kiievisse ning Euroopa Liidu 1,2 miljardi euro suurune täiendav abi on Venemaa surve alla sattunud Ukrainale ülimalt oluline, ütles EL-i esinduse juht Kiievis Matti Maasikas.
"Praegu on Kiievis äärmiselt aktiivne diplomaatiline hooaeg. Nädala jooksul on Ukrainat külastanud või külastavad Briti peaminister, Türgi president, Hollandi peaminister, Poola peaminister, Euroopa Komisjoni juhtiv asepresident," rääkis Maasikas kolmapäeval ERR-ile. "Need on äärmiselt oodatud toetusavaldused nii poliitilise toetuse mõttes nagu ka konkreetne sõjaline abi Ühendkuningriigilt, Eestilt, Lätilt, Leedult, Poolalt ja Ameerika Ühendriikidelt," lisas ta.
Maasikas tõi esile ka Euroopa Liidu ja Kanada rahalise abi Ukraina riigile.
Kuna Vene väed on juba mitu kuud olnud Ukraina piiridel, siis hakkab kogunenud pinge mõjutama Ukraina majandust, investorite meeleolusid ning juba mõjutab ka riigi võimalusi rahvusvahelistelt turgudelt raha laenata, selgitas diplomaat.
"Selles mõttes on Euroopa Liidu toetus, mille kuulutas välja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen eelmisel esmaspäeval ja mille Euroopa Komisjon teisipäeval heaks kiitis – 1,2 miljardit eurot makromajanduslikku abi – äärmiselt õigeaegne ja äärmiselt vajalik," rõhutas Maasikas.
Tegemist on EL-i makro-makromajanduslik abiga, mis sisuliselt on soodsatel tingimustel saadav laen. See makstakse välja kahes osas: esimene pool kiiresti ja ilma tingimusteta ning teine pool siis, kui on täidetud tingimused, milles Euroopa Liit ja Ukraina valitsus omavahel kokku lepivad. "Ja arusaadavalt on praeguse kiire ja operatiivse abipaketi puhul need tingimused hulka kergemad kui nad tavapäraselt on," märkis Maasikas.
"Aga selle abi ja Euroopa Liidu sammu tähtsus pole mitte ainult rahasummas, vaid peamine tähendus, mida [Euroopa Komisjoni majandusteemade juhtiv] asepresident Valdis Dombrovskis ka eile ja üleeile (esmaspäeval ja teisipäeval – toim.) Ukraina liidritega kohtudes rõhutas, on signaal rahvusvahelistele toimijatele ja ka rahvusvahelistele turgudele, et Euroopa Liit usaldab Ukrainat. See on kõige olulisem," lisas EL-i Kiievi-esinduse juht.
Saatkondadest on lahkunud vähesed
Viitele, et Ameerika Ühendriigid ja mõned muud riigid on otsustanud lubada Kiievist koju osa oma saatkondade personalist ja diplomaatide pereliikmed, märkis Maasikas, et Ukrainast on lahkunud siiski vähesed.
"Kõik sellised otsused teeb alati konkreetne riik ise, sest igal riigil, igal valitsusel on vastutus inimeste eest, keda ta on saatnud väljapoole oma riiki, oma valitsust teenima. Need on alati erinevad riigisisesed protseduurid, aga need arvestavad loomulikult konkreetset olukorda, riskihinnangut ja muidugi ka värskeid kogemusi, mis riikidel ja valitsustel on. Ja värskeim kogemus, mis nii Ameerika Ühendriikidel kui ka teistel on, on muidugi Afganistanist lahkumine," rääkis Maasikas.
Tema sõnul saatis USA koju Kiievisse lähetatud inimeste pereliikmed ja lubasid lahkuda neil diplomaatidel, kes ei täida elutähtsaid funktsioone. "Aga nendest, kellel lubati lahkuda, ei ole peaaegu keegi läinud. Ja see on ka inimeste hinnang praegusele olukorrale Kiievis," tõdes Maasikas.
Tema sõnul jälgib nii Euroopa Liidu delegatsioon kui ka EL-i riikide saatkonnad pidevalt olukorda ning on koostanud plaanid erinevateks arenguteks. "Värskelt on Euroopa Liidu delegatsiooni koordineerimisel ja Euroopa Liidu riikidega koostöös ohupilti ühtlustatud ning üle vaadatud need sammud, mida liikmesriigid teevad," ütles Maasikas.
"Praegu on Euroopa Liidu liikmesriikidest ainult kaks lubanud pereliikmetel vabatahtlikult lahkuda. Siin suuri samme ei ole keegi võtnud," lisas ta.
ERR-i andmeil on Saksamaa ja Austria andnud oma kodanikele sellise loa.
Ukraina, Briti ja Poola kaitsekoostööd veel vara hinnata
Kommenteerides sel nädalal avalikuks saanud plaani, mille kohaselt Ukraina, Ühendkuningriik ja Poola tihendavad oma kaitsekoostööd, ütles Maasikas, et seda on veel vara hinnata.
"Peab veel vaatama, mis selle koostöö konkreetsed viljad ja üksikasjad võiksid olla. Aga riigid, mis kuuluvad samadesse liitudesse ja allianssidesse, teevad ikka teinekord mingeid asju rohkem koos. Ukrainal näiteks on väga tihe poliitiline koostöö Lublini kolmnurgas Poola ja Leeduga. Ja selles ei ole iseenesest midagi erakordset," rääkis Maasikas.
"Teinekord on niimoodi, et kahel liitlasel on omavahel näiteks relvasüsteeme, mida saab koos tarnida. Eks ole näha, mida see koostöö konkreetselt hakkab sisaldama," lisas ta.
Toimetaja: Mait Ots