Läti puhul on langus olnud 73 protsendilt 60 protsendile ning Leedus 71 protsendilt 61 protsendile. 

"Eesti näitajad on paremad võrreldes Lääne-Euroopa mitmete riikide elanike hinnanguga oma elukvaliteedile, näiteks Sakamaal langes pandeemia tõttu elukvaliteedile antud hinnang 71 protsendilt 58 protsendile ja Prantsusmaal 65 protsendilt 53 protsendile,"ütles EY Eesti konsultatsiooniteenuste valdkonna juht Siim Aben.

Eestis olid ka teiste Balti riikidega võrreldes piirangud kõige leebemad.

Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides vähenes elukvaliteedi hinnang võrreldes pandeemiaeelse ajaga veelgi enam – vastavalt 17 ja 16 protsendipunkti. Jaapanis on olukord eriti halb: enne pandeemiat oli oma elukvaliteediga väga või üsna rahul ainult 41 protsenti rahvastikust ja pärast pandeemiat kõigest 22 protsenti.

"Eesti kaheksa protsendipunktilist langust võib tõenäoliselt vaadata positiivse tulemusena, arvestades pandeemia ulatust, kestust ja tõsidust. See näitab, et valitsuse, ettevõtete ja inimeste endi jõupingutused kriisiga hakkama saamisel on pikas vaates vilja kandnud, hoolimata asjaolust, et oleme avalikkuses kuulnud palju kriitikat nii viiruse tõkestamise meetmete kohta kui ka nende negatiivsest mõjust majandusele," rääkis Aben.

Eestlased leiavad, et kõige enam mõjutab nende elukvaliteeti finantsturvalisus (57 protsenti), sellele järgneb ligipääs heale tervishoiuteenusele (56 protsenti), ja siis üleüldine turvalisus (55 protsenti). Eesti inimesed näevad kohaliku atraktiivsuse võtmena heade töökohtade (49 protsenti) ja tervishoiuteenuste (41 protsenti) olemasolu. Peamine Baltimaade elanike mure on finantsstabiilsus (47 protsenti Eesti, 53 protsenti Läti ja Leedu 46 protsenti).

Enda ja oma pere tuleviku osas on 72 protsenti eestlastest optimistlikud, oma piirkonna tuleviku suhtes on optimistlikult meelestatud 58 protsenti ning maailma kui terviku tulevikku näeb optimistlikult 31 protsenti. "See viitab asjaolule, et elukvaliteet ja majanduslik olukord ning Eestis valitsev meeleolu on vähemalt enamiku inimeste jaoks ikka positiivne, mis loob hea pinnase tarbimise, laenuvõtmise ja investeerimise kasvuks," märkis Aben.

Uuringu jaoks viidi igas riigis keskmiselt läbi 1000 intervjuud, uuringus osales 22 riiki.