Neljapäeval Frankfurdist tulnud teated olid ootuspärased - Euroopa Keskpank jättis intressimäärad muutmata ning kinnitas detsembris tehtud otsust pandeemiast tingitud varaostuprogramme järk-järgult vähendada, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kuigi inflatsiooni on viimastel kuudel Euroopas vedanud energiahinnad, usub keskpank, et ka baasinflatsioon on sel aastal kahest protsendist kõrgem.

"See võib vabalt olla aasta jooksul märkimisväärselt kõrgem, kui me ootasime ning võimalik, et ka kõrgem, kui me nägime ette aasta lõpus. Seega risk on pigem ülespoole, eriti lähemal ajal," rääkis Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde.

Kui inflatsioon peaks ka järgnevate kuude jooksul jääma senisele tasemele, siis tekib paratamatult küsimus, millal keskpank intressimäärasid tõstab. Kuivõrd analüütikute ootused inflatsiooni püsimisele on erinevad, siis pole ka sellele ühest vastust.

"Kui käiku läheks hea stsenaarium, et kõrged energiahinnad järk-järgult taanduksid ja inflatsioon liiguks lähemale kahele protsendile, siis intressimäärade tõstmised tuleksid üsna hilja. Väga ebatõenäoline, et sel aastal, pigem mõnevõrra hiljem ning väikeste sammudega," kommenteeris mõttekoja Bruegel vanemanalüütik Zsolt Darvas.

"Praegu paistab, et mitmed riigid lõdvendavad järgmiste nädalate jooksul koroonapiiranguid, mis viiks tagasi teatavasse normaalsusesse järgmise kahe kuu jooksul. See tähendaks, et kogu majandusse pumbatud raha hakkaks sealt läbi keerlema. Majanduse kõnepruugis tähendab see, et raharinglus hakkab kiirenema jälle, sest see on olnud väga aeglane," rääkis mõttekoja ECIPE ökonomist Fredrik Erixon.

Intressimäärade tõstmist tunnetaksid eelkõige kõrgema võlakoormusega Lõuna-Euroopa riigid. Sellest hoolimata ei tohiks ka aasta jooksul oodatav tõus liiga tugevat mõju omada.

"Kui intressimäärad peaksid tõusma sama palju kui inflatsioon – näiteks kui inflatsioon tõuseb pikas perspektiivis ühelt protsendilt kahele ehk viimase kümnendi jooksul oli ta ühele lähedal ning võib-olla on see kaks protsenti järgmise viie aasta jooksul –, siis intressimäärade tõus protsendi võrra oleks üsna neutraalse mõjuga ja ei oleks eriti ebasoodus euroala riikidele," selgitas Darvas.