Macron pakkus kohtumisel Putiniga konkreetseid julgeolekutagatisi
Järgmised päevad on murrangulised Ukraina vastasseisus, ütles Prantsusmaa president Emmanuel Macron pärast kohtumist Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Macron pakkus kohtumisel Putiniga konkreetseid julgeolekutagatisi ning väidetavalt olevat rääkinud ka Ukraina "finlandiseerimisest".
Venemaa presidendi hinnangul on Macroni ettepanekud realistlikud.
Prantsusmaa ja Venemaa presidendi kohtumine kestis viis tundi. Tegemist oli Putini esimese kohtumisega lääne suurriigi liidriga pärast üksuste koondamist Ukraina piirile.
Putin lisas, et kohtumine oli sisukas, kuid samas ta hoiatas taas kord sõjaohu eest, kui Ukraina kohtub NATO-ga.
"Järgmised viis päeva on otsustavad ja nõuavad intensiivseid kõnelusi, mida koos jätkame," ütles Prantsusmaa president pärast viis tundi kestnud kohtumist.
Macroni sõnul tuleb tagada Ukraina, Moldova ja Valgevene iseseisvus. Ta avaldas veendumust edusammude suhtes. "Olen kindel, et koos saavutame tulemuse, isegi kui see pole kerge," ütles Macron.
Ühisel pressikonverentsil pärast kõnelusi ja töölõunat ütles Macron, et tegi ettepanekud konkreetseteks julgeolekutagatisteks. Ettepanekud sisaldavad mõlema kohustust hoiduda uutest sõjalistest tegevustest, uue strateegilise dialoogi algatamist ja Ukraina rahuprotsessi elustamist.
Vladimir Putin viitas, et mõned Macroni ideed võivad aidata kriisi leevendada. "Mõned ideed, ettepanekud, millest on veel vara rääkida, on minu arvates päris hea alus meie järgmisteks ühisteks sammudeks," lisas Putin.
Riigipead kõnelevad taas pärast seda, kui Emmanuel Macron kohtub Ukraina juhtkonnaga teisipäeval, vahendas uudisteagentuur Reuters.
"Kui Ukraina ühineb NATO-ga ja proovib Krimmi tagasi võtta sõjaliste vahenditega, siis on Euroopa riigid automaatselt tõmmatud sõjalisse konflikti Venemaaga," hoiatas Venemaa president. "Keegi ei ole võitja."
Putin kutsus taas Kiievit täitma Minski leppeid, mille eesmärk on lõpetada sõda Donbassis, kuid mis tähendaks ka Ukraina föderaliseerumist.
Politico pressikonverentsist: Borrelli visiidi kordus
Väljaande Politico teatel tuletas Macroni suutmatus vastata Putini provokatiivsetele avaldustele meelde Euroopa Liidu välispoliitikajuhi Josep Borrelli visiiti Moskvasse eelmisel aastal. Borrell ei astunud selgelt vastu Venemaa välisministri Sergei Lavrovi pressikonverentsil öeldule, milles muuhulgas nimetas Euroopa Liitu ebausaldusväärseks partneriks.
Ühel hetkel tsiteeris Putin Minski lepetele viidates Venemaal tuntud laulu, milles on viited vägistamisele ja nekrofiiliale. "Kas sa tahad või mitte, mu kaunitar, kannata ära," ütles Venemaa president.
Putin pilkas ka lääneriikide positsiooni, et NATO on kaitseallianss, tuues esile operatsioonid Serbias, Afganistanis, Süürias ja Liibüas. Ta kordas, et Ukraina revolutsioon 2014. aastal oli riigipööre ja süüdistas Ukraina valitsust soovis lahendada separatistlik sõda Donbassis sõjaliste vahenditega.
Politico andmeil ei vastanud Emmanuel Macron kõigile nendele väljaütlemistele teisiti, kui öeldes, et on tähtis jätkata kõnelusi.
Le Figaro: Macron rääkis Ukraina "finlandiseerimisest"
Prantsuse ajaleht Le Figaro kirjutas teisipäeval, et Macroni ja Putini kohtumisel oli jutuks ka Ukraina finlandiseerimise idee.
"President usaldas temaga samas lennukis viibinud mõnele ajakirjanikule, et muuhulgas oli päevakorras ka Ukraina "finlandiseerimise" idee," kirjutas Le Figaro. "Vladimir Putin soovib NATO poliitikas põhjalikku muutust. Tuleb leida lahendus julgeolekuruumiks, kus NATO ja Venemaa saaksid koos eksisteerida. Üks selle element oleks Ukraina mittekuulumine NATO-sse," olevat Macron öelnud.
Le Figaro andmeil olevat Putin avaldanud lootust, et tema ja Macroni kohtumise tulemusi võetakse arvesse teisipäeval Macroni ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kohtumisel Kiievis. Putin ütles kohtumisejärgsel pressikonverentsil, et loodab Macroniga uuesti rääkida pärast viimase kohtumisi Kiievis.
Putin mainis Balti riike
Balti riikide kohta märkis Putin, et kuuleb, nagu tunneksid need end Venemaa poolt ohustatuna nagu ka teised naaberriigid. "Millisel alusel, see on ebaselge. Igal juhul kasutatakse seda alusena, et ehitada ebasõbralikkust Venemaa poliitika suhtes," ütles ta.
Toimetaja: Tarmo Maiberg