Teenusepakkuja vahetumise tõttu hilineb sadade inimeste pensioni kojukanne
Sotsiaalkindlustusamet vahetas veebruarist pensioni kojukande teenuseosutajat, kuid kõik uuele teenusepakkujale esitatud inimeste kontaktandmed ei ole korrektsed ja pensionite kojukanne on mitu päeva viibinud.
Kannete hilinemine on seni puudutanud ligikaudu 500 inimest, kokku viiakse pensioni koju umbes 5000 inimesele. Mõned neist 500 inimesest on praeguseks juba ka üles leitud.
"Alates veebruarist osutab kojukandeteenust Hansab, tõesti on ilmnenud, et pole klientide õigeid aadresse ja Hansabil pole täpset infot, kus klient ootab enda pensionit ja toetust. Ka klientide telefoninumbrid ei ole korrektsed," ütles sotsiaalkindlustusameti finantsarvestuse talituse juhataja Signe Uustal.
Eelmine teenuseosutaja Omniva pakkus kojukandeteenust mitmeid aastaid. "Küllap siis oli see, et tekkisid teatud kirjakandjate ja klientide vahel juba teada otsekontaktid. Kirjakandja teadis, kus klient asub ja kuhu viia, aga muudatused ei jõudnud infosüsteemidesse," selgitas Uustal.
Uustali sõnul on küsitud inimeste kontaktandmeid ka neilt postiljonidelt, kes seni kojukandega tegelesid. "Kui me teenuseosutajat vahetasime, siis tegelikult väga varakult hakkasime ka tollase teenuseosutajaga tegelema, et nad kontrolliksid ja jälgiksid, et kui teenuseosutamine lõppeb oleksid kõik õiged aadressid ja kõik korrektne," rääkis ta.
SKA suhtles sel teemal otse Eesti Posti peakontoriga, mis kogus infot kokku jaoskondadest. Uustali sõnul on töö maht suur ning inimesed üle Eesti laiali, mis võib olla üheks põhjuseks.
Pensioni, toetuse ja hüvitiste kojukanne algas veebruaris viiendast kuupäevast ning on praeguseks juba viis päeva kestnud. "Veel viiakse järgmised kolm päeva. Igal juhul me garanteerime, et kõik saavad esimesel võimalusel kätte. Ametlikult lõppeb see 12. kuupäeval, aga juba oleme Hansabiga rääkinud, et ka peale seda viiakse kõigile kätte," ütles ta.
"Hansab teeb endast kõik oleneva, et inimestele raha kätte toimetada, aga see nihutab juba järgmisi kandeid ka samal kuupäeval," ütles ta.
Uustali sõnul peaksid kojukannet ootavad inimesed võtma ühendust sotsiaalkindlustusametiga ja üle kontrollima oma kojukandeaadressi. "Kindlasti anda meile ka oma korrektne telefoninumber, see on praegu meile kõige olulisem," ütles ta.
Hansab proovib kliendi aadressile teha kojukannet kahel korral ning kui seejärel ei suudeta ka naabrite abil õige inimese elupaika tuvastada, annab ettevõte sellest SKA-le teada, tagastab kliendi makse ja palub ametil ta täpne asukoht välja selgitada.
1500 inimest on sellist, kelle juurde pole veel jõutudki, kuna nende veopäev pole kätte jõudnud, nii et ebaõnnestunud makseid võib veel lisanduda, ütles Uustal.
Neile, kelle kojukanne on mõned päevad hilinenud, pole samas ka viivisele õigust, kuna kojukande tingimuste järgi peab see toimuma sama kuu sees. "Praegu teeme kõik selleks, et võimalikult kiiresti saaks inimesed kätte ja kõik korda. Siin on oluline ka kliendi panus, et meil oleks õige info süsteemides," ütles ta.
Sotsiaalkindlustusameti infotelefon ootab kojukandega hädas klientide kõnesid tööpäeviti 9-17 numbril 612 1360.
Oktoobris oli sama mure ka töötukassale teenuse pakkumisel
Ka Hansabi tegevdirektor Janno Kallikorm kinnitas, et inimeste asukohad paberil ei vasta tegelikkusele. "Me igal juhul üritame kõigile vastu tulla ja raha kätte toimetada. Palju tänaseks vedamata on, ma täpselt ei oska öelda," sõnas ta.
Ka neil, kelle andmed on õiged, võivad kanded jõuda kohale varasemast erineval kuupäeval, kuna Hansabi veoringid ei kattu üks-ühele Eesti Posti omadega. Selle kohta on Hansab inimesi ka teavitanud.
Eelringi ei saanud Hansab enne teenuse alustamist teha, kuna inimeste kontaktid sai ettevõte sotsiaalkindlustusametilt kätte alles paar päeva enne kojukande algust. "Kahjuks ei olnud meil mingisugust võimalust seda kontrollida enne," ütles ta.
"Sotsiaalkindlustusamet peab enda andmebaasides need muudatused ära tegema ja hea oleks, kui inimesed info ametile saadaksid, see on kõige kiirem viis seda lahendada. Aga kindlasti ka meie aitame, kui inimesed meie poole pöörduvad," ütles Kallikorm.
"Ilmselt infovahetus võib-olla [sotsiaalkindlustusameti] ja eelmise teenusepakkuja vahel ei olnud nii hea ja kui võib-olla postitöötaja teadis, kus inimene elab, siis kahjuks ei teadnud seda amet ja seeläbi ka meie uue teenusepakkujana," sõnas Hansabi juht.
Kallikorm tõi välja, et oktoobris alustas Hansab ka töötukassale sarnase teenuse pakkumist ja tekkinud segadus sai esimese kuu jooksul parandatud. "Ma usun, et selle sama probleemi suudame lahendada ka pensionite puhul," ütles ta.
Enne uue teenusepakkuja töö alustamist Hansab, sotsiaalkindlustusamet ja Eesti Post teenuse arutamiseks ühe laua taga kokku ei saanud. "Teema oli arutlusel, kahjuks on ilmselt andmekaitsereeglid ja muud, mis ei lubanud sotsiaalkindlustusametil meiega enne selle kuu algust neid andmeid jagada, eks see oli peamine takistus," ütles Kallikorm.
Omnivaga otse Hansab ei suhtle ning andmed liiguvad teenusepakkujate vahel läbi sotsiaalkindlustusameti. "Tema haldab kõiki neid andmebaase, kus need asjad kirjas on, meie sinna ise kandeid teha ei saa ja kahjuks seal protsessis ei osale," ütles ta. Kui inimesed oma korrektsed andmed Hansabile saadavad, edastab ettevõte neid SKA-le.
Omniva hinnangul on takistuseks tõenäoliselt see, et uus teenusepakkuja ei ole veel tuttav inimeste elukohtade eripäradega.
"Eestis on palju neid kohti, mille puhul ei ole võimalik aadressi leida Google Mapsi, waze'i või mõne muu navigatsiooniseadme kaudu. Me ise usume, et ilmselt hetkel uuel teenusepakkujal puudub see teadmine, kus inimesed elavad. Aadress on üks, aga see, et mõne talu juurde jõudmiseks on vaja ära keerata murdunud puu juurest või selle kruusatee pealt kolmanda pöördega jõuab talu juurde, kus elab pensioni ootav memm. See teadmine tuleb ajas," ütles Omniva kommunikatsioonijuht Triin Küttim.
SKA peadirektor Indrek Holsti sõnul peaks olukord lähipäevil lõppema ja Hansab töötab ka peale tööpäeva lõppu, et inimesed üles leida.
"Tagasi vaadates ei saaks öelda, et ei näinud [olukorda] ette, aga ilmselt piisavalt ei suutnud neid riske kontrollida. Siin iga topeltkontroll võib-olla oleks seda riski maha võtnud, aga seoses teenuseosutaja vahetamisega ja mittekorrektsete kontaktide üle tulekuga on juhtunud segadus, kus uus teenusepakkuja ei leia klienti piisavalt kiiresti üles ja sellest tekib viivitus," ütles ta.
Toimetaja: Barbara Oja