Reedeks on suurem osa inimestest oma pensioni kätte saanud. Sotsiaalkindlustusameti finantsarvestuse talituse juhataja Signe Uustal ütles ERR-ile, et neid, kelleni raha lubatust hiljem jõudis, on alla 600. Aga võinuks minna hullemini.

Uustal selgitas, et uue partneri AS Hansabiga saadi kokku 20. oktoobri paiku. "Ja seal meile peegeldati, millised inimlikud probleemid olid töötukassa kojukannetel."

Nimelt hakkas Hansab läinud aastal ka töövõimetoetusi vedama. Enne 5. oktoobri kandepäeva andis töötukassa uuele partnerile ligi 700 inimese aadressid. Kuid õige pea sai töövõimetoetuse osakonna juhataja Reet Raud ebameeldiva üllatuse.

"Esimene reaktsioon oli tegelikult natukene ehmatav," meenutas Raud, kelle sõnul avastati, et umbes 60 kliendi aadressid olid valed. "Ja seetõttu tekkis olukord, kus mitte kõik kliendid ei saanud oma töövõimetoetust kätte sel päeval, kui see oli varasemalt ette teatatud."

Hansabile ning toetusi päriselt kohale viinud Viking Securityle jagub Reet Raual ainult kiidusõnu. Inimesi otsides käidi naabrite juures ja isegi külapoodides ning mõne päevaga sai suurem segadus lahendatud.

"Ja muidugi kliendid andsid meile kohe teada, kui oli probleeme. Nii et neid aadressimuutusi tuli nii klientidelt kui ka Hansabilt," sõnas Raud.

Kuidas oskas eelmine partner Omniva neid inimesi üles leida, töötukassa hiljem teada ei saanudki. Küll aga andis nii asutus ise kui ka Hansab saadud kogemuse sotsiaalkindlustusametile edasi.

"Oli näiteks korterinumber puudu või oli aadress liiga üldisel tasemel, et ei olnudki viidatud kuskile konkreetsele talule või külale, või aadressi kujud olid erinevad, need ei olnud standartiseeritud," loetles Uustal koosolekul kuuldud muresid. "Ka neid olukordi oli, kus tõesti klient ei asunudki kirjapandud aadressil. Ja võib-olla väga pikaajaliselt."

SKA parandas ennetavalt 500 inimese aadressid

Arvestades, et sotsiaalkindlustusameti kojukandeid ootab seitse korda rohkem inimesi kui töötukassa kojukandeid, ähvardas silmapiiril ka kordades suurem segadus.

Uustal kinnitas, et aadresse hakati kohe üle kontrollima. Eraldi pöörati tähelepanu nendele inimestele, kellel oli rahvastikuregistris üks aadress, seal samas kõrvallahtris teine aadress, aga sotsiaalkindlustusameti andmebaasis hoopis kolmas aadress. Nõnda satuti suhtlema näiteks paljude hooldekodudega.

"Oli juhtumeid, kus klient ei olnud enam seal või oli kahjuks siitilmast lahkunud, oli näiteid, kus ta oli hoopis teise hooldekodusse viidud," rääkis Uustal. "Kogu korrastamise käigus oktoobrist detsembrini me muutsime oma andmebaasis 500 inimese aadresse."

Klientidele teatati uuest pensionivedajast jaanuaris, kui Omniva oma viimase tiiru tegi. Rahaga koos andsid postiljonid inimestele flaieri, millel muu hulgas oli palve kontaktandmed üle kontrollida. Paar päeva enne kandepäeva anti klientide andmed Hansabile üle ja need, kel olid mobiiltelefonid, said ettevõttelt sõnumi

Sellega paistis kõik otsekui korras olevat. "Meil ei olnud kahtlust, et meil on rohkem valeaadresse," ütles Uustal. "Loomulikult me oleksime siis sellega tegelenud."

Probleem jõudis pärale teisipäeval

Kojukanded algasid läinud laupäeval ja esialgu paistis asi sujuvat. "Esmaspäeva hommikul, kui meil infotelefon avati, ei olnud meil pöördumiste hulk nii suur," sõnas Uustal ja selgitas, et sotsiaalkindlustusamet korraldab oma kommunikatsiooni vastavalt olukorrale. "Saime sisuliselt ikkagi teisipäeval pärast lõunat selle info, et jah, meil tuleb reageerida."

Selleks ajaks oli kogunenud juba terve hulk kliente, kellel polnud aimugi, kuhu riik nende rahaga jäi. Signe Uustali sõnul sai sotsiaalkindlustusamet sellest aru ning siis hakati arutama, kuidas avalikkusele probleemidest teada anda.

"Kolmapäeva hommikul varakult on meil üks tuumikseltskond, kuhu kuuluvad erinevate osakondade meeskonnad," rääkis Uustal. "Seal arutasimegi, et kindlasti on vaja pressiteade teha. Aga siin me juba liikusime ERR-iga paralleelselt." Rahvusringhääling päris ametilt aru 17.30 paiku kolmapäeva õhtul.

Segaduse põhjus selgitatakse välja kuu lõpuks

Selle kohta, miks ei õnnestunud vaatamata mitmekuisele ettevalmistusele segadust vältida, sotsiaalkindlustusametil veel kindlat vastust ei ole.

"Saamegi selle info pigem kuu lõpus. Oleme praegu Hansabiga fokuseerunud ainult sellele, kust see klient ikkagi üles leida, mitte sellele põhjusele, miks ta ikkagi seal ei olnud, kus ta aadress näitas."

Signe Uustal kinnitas, et ka endine teenusepakkuja Omniva pidi penisoni viima sellele aadressile, mille sotsiaalkindlustusamet talle iga kuu koos rahaga andis. Ometi õnnestus Omnival kliendid üles leida.

"Pidigi olema see olukord, kus Omniva tegelikult teadis, et inimene ei asu sellel aadressil, mis meie talle anname, vaid ta asubki kuskil mujal," pakkus Uustal, kuid lisas samas, et mingit andmebaasi ei saanud ega tohtinud Omniva toetusesaajate kohta pidada.

Mõned hüpoteesid on Uustalil veel. Ta märkis, et sotsiaalkindlustusamet saadab iga kuu raha 700 000 kliendile. "Meil on kalendrikuus maksekanali vahetusi umbes 3000, sealhulgas ka muutuvaid kojukandeaadresse."

Niisiis oktoobrist detsembrini, kui sotsiaalkindlustusamet oma andmebaase korrastas, võis segadust teisest otsast juurde tulla. "On ka neid, kes on viimasel minutil ümber asunud ja unustanud meile oma uue aadressi teatada," sõnas Uustal.

Andmebaasi korrastamiseks tuleb bürokraatiaga võidelda

Viimastel päevadel on sotsiaalkindlustusametilt korduvalt küsitud, miks nad seniselt teenusepakkujalt Omnivalt inimeste õigeid aadresse ei küsinud. Signe Uustal ütles, et tegelikult suheldi ka Omnivaga aastate jooksul pidevalt. Aga oma andmebaasis inimese nime taha mõnda muud aadressi kirjutada sotsiaalkindlustusamet niisama lihtsalt ei saa.

Uustal selgitas, et kojukanne on haldusotsus. "Me ei tohiks muuta ilma kliendi avalduseta tema väljamaksukanalit. Inimene peab saatma meile enda allkirjaga avalduse."

Selle küsimuse pihta põrkas sotsiaalkindlustusamet ka nüüd. Paljud inimesed helistasid infotelefonile ja ütlesid, kuhu nad on kolinud. Paljude inimeste uue või täpsema aadressi selgitas välja Hansab. Aga kui korrektset taotlust ei ole, peaks ka märtsis pensioni saatma sinna, kus inimene tegelikult ei ela. Veel enam, kui märtsis veaks pensione mõni uus ettevõte, tuleks neilegi anda vigased andmed.

Neljapäeval istusid sotsiaalkindlustusameti juristid koos ja otsustasid, et pensionide kohaleviimine on formaaljuriidikast olulisem. "Me teeme sellise eraldi dokumentatsiooni, et oleks ilusti ära markeeritud, et need muudatused märtsiks on tehtud telefonikõnede ja Hansabilt saadud info pinnalt, et me ikkagi saaksime need süsteemi kanda," ütles Uustal, tõdedes samas, et juriidiliselt päris korrektne see pole. "Aga see on väga kriitiline olukord ja kliente silmas pidades väga oluline ja vajalik."

Inimeste jaoks, keda niisugune lahendus puudutab, võtavad Viking Security pensionikandjad märtsis kaasa vastava ankeedi. Seal on kirjas inimese korrektne kojukandeaadress ning kui klient sellele paberile allkirja paneb, on kõik jälle kenasti korrektne.

Töövõimetoetus kogunes kirjakandja kätte

Bürokraatialohesid, millega asutused toetusi koju kandes rinda peavad pistma, on teisigi. Nii sotsiaalkindlustusametil kui ka töötukassal tuleb tegelikult igas kuus ette, et päris kõigile, kes endale pensioni, mõne hüvitise või toetuse koju on tellinud, raha anda ei saagi.

Põhjuseid on erinevaid. Mõni inimene on ära kolinud, mõni on läinud haiglasse ja mõni sõitnud välismaale. Mõni on koguni vanglas.

Kui kojukandjat edu ei saada, annab ta sellest riigiasutusele teada ja siis proovivad inimest leida ametnikud. Aga mõnikord jääbki klient tabamatuks.

Töötukassa klientide seas on iga kuu paarkümmend sellist inimest, räägib Reet Raud. Iseenesest poleks sellest lugu. Kui ühel kuul ei õnnestu kliendile raha üle anda, siis saab ta järgmises kuus topelt. "On ka juhtumeid, kus see summa koguneb," sõnas Raud.

Erinevaid toetusi reguleeritakse seaduses pisut erinevalt. Kui inimest mitmendat kuud järjest kätte ei saada, võib sotsiaalkindlustusamet raha väljamaksmise ajutiselt peatada. Töötukassal niisugust võimalust pole. See tähendab, et varem pidi postiljon ning nüüd peab turvafirma üha suurema summaga ukse taga käima.

"Minule teadaolevalt jõudis seni suurim summa umbes kuue kuuni," rääkis Raud. "Siis selgus, et inimene tegelikult elas juba ammu Pariisis."

Raud lisas, et nii äärmuslikke juhtumeid on harva. Siiski räägitakse töötukassas, et parem oleks kui seadus muutuks. "Kui inimene ise huvi ei tunne ja meil ei õnnestu teda kuskilt tabada, siis võiks küll olla võimalus, et töövõimemaksed ajutiselt peatada. Ja kui inimene annab endast märku, siis maksaksime kõik tagasiulatuvalt välja."