Tallinna vanalinnas muinsuskaitset reguleeriva määruse asemele on asutud koostama uut kaitsekorda.

Miks on uut kaitsekorda vaja?

2019. aastal kehtima hakanud uue muinsuskaitseseaduse alusel on muinsuskaitseamet võtnud ette kaitsekordade koostamise kõigile muinsuskaitsealadele, sh Tallinna muinsuskaitsealale. Kaitsekorrad asendavad seniseid muinsuskaitsealade põhimäärusi.

Tallinna vanalinna muinsuskaitseala on Eesti vanim ja ilmselt ka tähtsaim muinsuskaitseala – see on kaitse alla võetud juba 1966. aastal ning alates 1997. aastast kuulub see ka UNESCO maailmapärandi nimekirja.

Ehituspärandi vanuse ja rikkalikkuse poolest pole sellele võrdset: Tallinna vanalinnas on märkimisväärses ulatuses säilinud keskajal välja kujunenud kinnistute, tänavate ja väljakute struktuur, ka paljude hoonete ajalugu ulatub suuremal või vähemal määral kesk- või varauusaega. Linna ümbritsevad kaitserajatised on samuti suures osas säilinud.

Lisaks arhitektuurilisele järjepidevusele on vanalinna väärtus ka traditsioonilise kasutuse säilimine elava linnana: see on elava kultuurieluga äri- ja elupiirkond, Toompeal asub jätkuvalt riigi administratiivkeskus.

Uue kaitsekorra koostamisega on võimalik seniseid muinsuskaitselisi nõudeid vanalinnas ja selle kaitsevööndis täpsustada ja ajakohastada, kaasates nii spetsialiste kui ka laiemat avalikkust, et see aitaks tulevikus vanalinna väärtuseid veelgi paremini hoida ja esile tuua.

Milliseid küsimusi tuleb kaitsekorraga lahendada?

Tallinna vanalinn on kompaktne ja selgepiiriline asum, muinsuskaitseala piiride olulisel määral suurendamine või vähendamine ilmselt vajalik ei ole. Üks olulisi küsimusi on aga näiteks see, mil määral või kus peaks uushoonete ehitamisel lähtuma teise maailmasõja eelsetest mahtudest, nagu senine põhimäärus kogu muinsuskaitsealal eesmärgiks seab.

Praktikas ei ole hoonemahtude taastamine alati soositud olnud (kõige kuulsam näide on ilmselt Raekoja platsil asunud Vaekoda). Samuti on ehitatud uushooneid, mille mahud ja paiknemine on teistsugused kui ennesõja- hoonetel (nt Noorsooteatri laiendus, praegu ehitatav Linnateatri laiendus).

Paratamatult tuleb mõelda ka tänapäevasele linnaehituslikule situatsioonile ning seda ongi sisuliselt tehtud: väljakutse on need põhimõtted kaitsekorras selgelt paika saada.

Eraldi keeruline küsimus on bastionaalvöönd, mille hoonestamise põhimõttelised võimalused (ja teatud alade võimatused) tuleb samuti selgelt läbi rääkida ja kirja panna, et need ei tekitaks enam nii palju tühje vaidlusi.

Uus muinsuskaitseseadus võimaldab muinsuskaitsealade hooned jagada kolme kaitsekategooriasse ning vähendada loakohustusi kategooriakaupa astmeliselt.

Tallinna kaitsekorra koostamise töörühma esimese koosoleku üks olulisemaid ettepanekuid oli jagada vanalinna hooned kahte kaitsekategooriasse (A ja B). Nii saab eristada hooned, mis on üleni "kaitse all", ehk mille puhul on ka siseruumides muudatuste tegemisel tarvis muinsuskaitse kaasata, ning hooned, mille puhul siseruumides tööde tegemise luba vaja ei ole.

Nõnda saab ka Tallinnas paljude hoonete ümberehitamisel seniseid nõudeid leevendada (kuigi paljud seda ei tea, on seni olnud kõikide vanalinna hoonete puhul kohustus kooskõlastada ka kõik sisetööd).

Loodetavasti saame hoonete kategooriaid tutvustades ja läbi arutades selles vallas ka teadlikkust tõsta, et paljud vanalinna hooned on väärtuslikud koos oma interjööridega.

Üks olulisi küsimusi on ka see, kas ja kuidas saab toetada läbi kaitsekorra vanalinna elatavust, selle säilimist elukeskkonnana. Eesmärgid nagu "muinsuskaitsealale ja sellel paiknevatele ehitistele kahjulike ja sobimatute kasutusviiside väljatõrjumine" ja "ajaloolises linnatuumikus elamisvõimaluste maksimaalne säilitamine" on põhimääruses kirjas praegugi, kuid mida see praktikas tähendab või peaks tähendama?

Uue kaitsekorra väljatöötamiseks on kokku pandud töörühm, mis püüab käesoleva aasta jooksul saada kokku kaitsekorra eelnõu, et see seejärel avalikult läbi menetleda, nagu seadus ette näeb.

Enne ametlikku avalikku arutelu on aga plaanis vanalinna elanike ja teiste osapooltega korduvalt kohtuda ja kaitsekorras käsitletavate teemade kohta mitteametlikult ja sisuliselt nõu küsida, et tulemus vastaks päriselt tänapäeva vajadustele ja võimalikult paljude inimeste ootustele. Esimene selline laialt ringilt nõuküsimine ehk avalik konsultatsioon on plaanis 14. veebruaril kell 17 Tallinna Raekojas.