Esmaspäeval tekkis pentsik olukord, kus Tallinna linna kommunikatsiooniteenistus saatis esmalt välja teate, et linn tellib Estonia teatri juurdeehituse alternatiivse asukoha muinsuskaitse eritingimused. Hiljem saatis teenistus uue teate linnapea Peeter Raudsepa sõnumiga, et sellist otsust pole tehtud ning nimetas varasemat teadet ametkonna soolotsemiseks. 

ERR-i kasutuses on 18-leheküljeline Tallinna õigusteenistuse memo, mis analüüsis Uue turu ala detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste kooskõlastamata jätmist. Õigusteenistus märkis, et juristid ei võta seisukohta, kas Estonia teatri juurdeehitus on sobiv ning ei väljenda selles küsimuses isiklikke eelistusi (neutraalsus). Juurdeehituse lubatavuse kohta saab anda hinnangu asjakohases haldusmenetluses.

Rahvusooper Estonia esitas tänavu 22. juunil Tallinna linnaplaneerimise ametile (TLPA) kooskõlastamiseks eritingimused, mille eesmärk oli võimaldada Estonia teatri olemasolevale hoonele kaasaegse saaliga uus saalikorpus Uue turu alal.

Tallinna linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Carolin Pihlap jättis 21. augustil eritingimused kooskõlastamata, kuna need ei taga muinsuskaitseala või kinnismälestise säilimist või vaadeldavust, ei täida kaitsevööndi eesmärke ning ei vasta nõutud sisule ja vormile.

Õigusteenistus leidis, et Tallinna õigusaktide infosüsteemist Teele ei nähtu, et TLPA juhataja oleks käskkirjaga andnud muinsuskaitse osakonna juhatajale õiguse kooskõlastada detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi.

"Kui osakonnajuhataja on teinud menetlustoimingu ilma volituseta, on tegemist sisepädevuse nõuete rikkumisega, mis on küll menetlusviga, kuid ei too automaatselt kaasa toimingu õigusvastasust."

Estonia võib minna kohtusse

Õigusteenistus märkis, et kuna eritingimuste kooskõlastamisest keeldumine võib takistada soovitud kujul edaspidist detailplaneeringu menetlemist, ei saa välistada kaebeõiguse olemasolu. Samas ei ole vastava detailplaneeringu algatamise taotlust Tallinna linnale veel esitatud.

Kui kohus peaks leidma, et kaalutlusõigust pole õiguspäraselt teostatud, võib kohus kohustada toimingut uuesti tegema. Vaidlustamise asemel võib Estonia esitada ka uued, täpsustatud eritingimused.

Õigusteenistus leidis, et kuigi TPLA põhjendustes on ka asjakohatuid kaalutlusi, põhjendused on mõneti vastuolulised ja õiguslikud ebatäpsed ning suures osas on vaidluse põhjustanud erinevad väärtushinnangud ning erinev määratlemata õigusmõistete tõlgendus, on lõppjäreldus põhjendatud ja tõenäoliselt õiguslikult kaitstav.

Kui TLPA leiab, et kavandis puudub piisavalt konkreetne maksimaalne maht, ehitusala ja arheoloogiliste konstruktsioonide säilitamise lahendus, leiab õigusteenistus, et sellises olukorras tuleb olla ettevaatlik laiemate järeldustega, et suuremahuline Estonia juurdeehitis selles asukohas kui selline ei ole võimalik.

"Praegu on TLPA asunud väga resoluutsetele seisukohtadele olukorras, kus väidetavalt esinevad tõsised formaalsed puudused eritingimuste kavandis – kuidas saab teha lõplikke järeldusi kõnesoleva objekti suhtes, kui esitatud sisend ei ole otsustamiseks sobiv?"

TLPA lõpetab otsuse järeldusega, et eritingimused jäetakse kooskõlastamata ning "tuleb leida teistsugune lahendus". Linna õigusteenistuse hinnangul on just siin otsuse põhjendustes kõige suurem viga.

Kooskõlastamise menetluse ese oli esitatud eritingimuste nõuetekohasus, mitte detailplaneeringu algatamine, detailplaneeringu kehtestamine, konkreetse arhitektuuriprojekti heakskiitmine või ehitusloa andmine.

"Seetõttu oleks meie hinnangul asjakohane hinnata esitatud tingimuste alusel võimaldatava lahenduse muinsuskaitselist lubatavust, kuid ei pidanud ega saanud selle menetlusega siduvalt ammendada/välistada kõigi võimalike tulevaste juurdeehituse lahenduste lubatavust. Põhimõtteliselt ei olegi vaadeldava otsuse kontekstis Estonia teatril pidada diskussiooni juurdeehituse lubatavuse üle, mis ei oleks korrektne."

Seetõttu leiab õigusteenistus, et TLPA-l ei olnud tasakaalustatud ja kõigi osapoolte huve ning ülekaalukat avalikku huvi arvestava otsuse tegemisel põhjendatud alust hinnata juurdeehituse mõju ja teha väidetavalt kõlbmatu sisendi alusel lõplikke järeldusi.

"Estonia teater on rahvuslik sümbol ja rahvuskultuuri kese, millega seotud arendamise võimalusi tuleb igakülgselt kaaluda, luues tingimused avatud diskussiooniks. Siinkohal on oluline silmas pidada, et paljud keeldumise põhjused (eriti mõjude kohapealt) on väga hinnangulised ja võivad sõltuda ka hindajate subjektiivsetest eelistustest, kus on võimalik soovi korral jõuda vastupidistele järeldustele."

Kokkuvõttes leiab linna õigusteenistus, et TLPA-l oli alus keelduda esitatud eritingimuste kavandi kooskõlastamisest, kuna kavand ei vasta täielikult määruse nõuetele. Kooskõlastamata jätmisest ei tulene aga iseenesest õiguslikult siduvat järeldust, et Rahvusooper Estonia juurdeehituse kavandamine Uue turu suunal on põhimõtteliselt ja kõigis võimalikes lahendustes välistatud. Sellise järelduse tegemiseks tuleb hinnata nõuetekohaselt määratletud ruumilist lahendust ja selle konkreetset mõju kaitstavatele väärtustele. Kooskõlastamismenetluses tuleb eristada esitatud eritingimuste nõuetekohasust, nendes võimaldatava konkreetse lahenduse muinsuskaitselist lubatavust ning hilisemas planeerimismenetluses otsustatavat ehitusõigust, leidis õigusteenistus.

TLPA peamised kaalutlused ja põhjendused

1. Estonia teatrihoone on mälestis ning kavandatu on vastuolus MKA seisukohaga, et hoone tagafassaad tuleb säilitada. Lahendus muudaks Estonia teatri olemust ja arhitektuurset terviklikkust.

2. Maailmapärandi ja muinsuskaitse väärtuste kahjustamine. Lahendus sulgeks iseloomulikke vaateid Estonia ja Eesti Draamateatri hoonetele ning muudaks bastionaalvööndi avatud ruumilist struktuuri.

3.  Arheoloogiapärandi oht. Uue turu ala paikneb all-linna kindlustuste mälestisel. Uusehitis võib kahjustada maa sees säilinud poolbastioni, eskarp- ja kontreskarpmüüre ning muud arheoloogilist kultuurkihti.

4. Tammsaare pargi ja avaliku ruumi vähenemine. Juurdeehitis võtaks enda alla olulise osa kaitstavast pargist ja Uue turu platsist. Kuna ala ei ole välja arvatud looduskaitsealalt, tuleb lähtuda kaitse-eeskirjast.

5. Uue turu mälupaiga kadumine. Plats on seotud 16.10.1905 veretööga ja Eesti demokraatlike rahvaliikumiste ajalooga. Hoone rajamine ning monumendi teisaldamine kaotaksid olemasoleva mälukoha.

6. Maaomand ja pädevus. Uue turu kinnistu kuulub Tallinna linnale. Eritingimuste menetluses ei saa otsustada kinnistu Rahvusooperile Estonia üleandmist, kruntide liitmist ega looduskaitsekorra muutmist.

7. Tallinna üldplaneeringu kohaselt on kinnistu juhtotstarve park ja avalik haljasala, ÜP sätestab vanalinna kaitsevööndi kaitsmise põhimõtted ja kohustuse kooskõlastada muinsuskaitsealale ehitamise kavad UNESCO-ga.

8. UNESCO ja ICOMOS hinnangul ei saa kavandatud mastaabis uut hoonet sellele alale rajada.

9.  Kavandi sisulised ja vormilised puudused. TLPA hinnangul oli dokument koostatud teatrihoone juurdeehitise ehitamise õigustamiseks, mitte mälestiste kaitsmise eesmärgil. Samuti puuduvad piisavalt konkreetsed mahu-, paiknemis-, vaate-, arheoloogia- ja kaitsetingimused ning osa alusandmeid on ebatäpsed või valikulised.

.

Rahvusooper Estonia seisukohad

1. 2024. aasta muinsuskaitse eritingimused ei ole DP eritingimustele siduvad, sh ei vääri kaitset teatrihoone tagafassaad.

2. Pärandimõju hinnang ei ole siduv uuring ega sõltumatu tõend.

3.  UNESCO ja ICOMOS-i dokumendid ei ole iseseisvad õiguslikud keeldumise alused.

4. Tallinna vanalinna põhimäärus ei keela ehitamist absoluutselt.

5.  Varasem halduspraktika toetab ehitamise võimalikkust.

6.  DP eritingimused vastavad õigusaktide nõuetele.

7.  Arheoloogilised väärtused ei välista automaatselt ehitamist.

8. Uue turu ala, bastionivööndi ja vaadete mõju on üle hinnatud.

Loe õigusteenistuse memo täisteksti