USA ülemkohus lükkas tagasi Trumpi katse piirata kirja teel hääletamist

USA ülemkohus keeldus esmaspäeval lubamast USA postiteenistusel jõustada kirja teel antud hääli puudutavat reeglit, lükates tagasi president Donald Trumpi püüdlused piirata posti teel hääletamist enne novembris toimuvaid vahevalimisi, mis määravad, kumb partei saab kongressis enamuse.
Kohtunikud lükkasid tagasi justiitsministeeriumi taotluse tühistada Bostoni föderaalkohtuniku Indira Talwani otsus, millega keelati Trumpi soovitud postiteenistusel meetme jõustamine seniks, kuni osariikide ja valimisõiguste organisatsioonide algatatud kohtuvaidlused jätkuvad. Postiteenistus võttis meetme vastu pärast seda, kui Trump andis märtsis välja korralduse, mille eesmärk oli karmistada kirja teel hääletamist reguleerivaid eeskirju.
"Valitsus ei suuda tõenäoliselt oma vaidlust sisuliselt võita," teatas kohus lühikeses, ühe lõiguga korralduses, viidates esimese astme kohtu kehtestatud esialgsele keelule.
Ülemkohtu konservatiivne kohtunik Samuel Alito jäi esmaspäevasest otsusest eriarvamusele ning temaga ühines samuti konservatiivne kohtunik Clarence Thomas. Ükski teine kohtunik ei avaldanud eriarvamust. Ülemkohtu koosseisus on konservatiividel 6–3 enamus.
Trumpi vabariiklastest parteikaaslased peavad vahevalimistel pingelist võitlust kongressis enamuse säilitamise nimel. Mitmete küsitluste kohaselt kasutavad demokraatide valijad kirja teel hääletamist ebaproportsionaalselt rohkem, mistõttu võiks postiga antavate häälte piiramine vabariiklastele kasuks tulla.
Uue reegli kohaselt peaksid osariigid esitama postiteenistusele nimekirjad inimestest, kellele saadetakse postiga hääletussedel, ning kasutama postiteenistuse heakskiidetud välja- ja tagastusümbrikke, millel on unikaalsed vöötkoodid. Postiteenistus võiks seejärel keelduda saatmast sedeleid, mis uutele standarditele ei vasta või mis on seotud valijatega, keda nimekirjas ei ole.
Kriitikute sõnul võib plaan novembrikuise hääletuse lähenedes häirida tuhandete nõuetekohaste sedelite kohaletoimetamist ning tekitada kaose, sest paljud osariigid kavatsevad peagi hakata saatma abikõlblikele valijatele postihääletuse sedeleid. Administratsioon on öelnud, et uus reegel aitab ära hoida valimispettusi, ehkki tõendid selliste pettuste kohta on haruldased.
Kohtunik Talwani kehtestas 4. septembril ettekirjutuse, millega reegli jõustamine peatati, leides, et see rikub tõenäoliselt USA põhiseadust, mille kohaselt korraldavad valimisi osariigid. Talwani märkis samuti, et osariikidel oleks seetõttu, et vahevalimised on juba nii lähedal, võimatu reeglit nõuetekohaselt rakendada.
Ka teine föderaalkohtunik, Washingtonis tegutsev USA ringkonnakohtunik Carl Nichols, tegi pühapäeval reegli suhtes negatiivse otsuse.
Ameerika Kodanikuvabaduste Liidu (ACLU) valimisõiguste valdkonna juht Sophia Lin Lakin, kelle organisatsioon aitas esindada mõningaid postiteenistuse (USPS) reegli vaidlustajaid, tervitas esmaspäevast otsust.
"See administratsioon jätkab oma võimu piiride kompimist, justkui oleksid meie valimisi reguleerivad reeglid pelgalt soovitused, mida võib eirata, kui need presidendi tegevuskavaga ei sobi. Kuid põhiseadus annab föderaalvalimiste reeglite kehtestamise õiguse osariikidele ja kongressile – mitte presidendile ega postiteenistusele," ütles ta.
"Täna on hea päev demokraatia, õigusriigi ja nende ameeriklaste jaoks, kes soovivad kasutada oma põhiseaduslikku valimisõigust," ütles California demokraadist kuberner Gavin Newsom, kelle osariik oli üks reegli vastu hagi esitanud osapooli. "Trumpi rünnakud demokraatia vastu viimase 20 kuu jooksul on olnud kõike muud kui ameerikalikud," lisas Newsom.
Trump allkirjastas postihääletust puudutava korralduse pärast aastaid kestnud kahtluse külvamist selle turvalisuse suhtes, ehkki ta ise kasutab sageli postihääletamist. Trump on esitanud valeväiteid laialdase valimispettuse kohta USA valimistel, sealhulgas pärast oma 2020. aasta kaotust demokraatide presidendikandidaadile Joe Bidenile.
USA valitsus palus 6. septembril erakorralises taotluses ülemkohtul lubada rakendada enda sõnul "olulist föderaalset poliitikat, et kaitsta postiteenust selle eest, et seda kasutatakse valimispettuste toimepanemiseks".
Konservatiivne kohtunik Brett Kavanaugh ütles esmaspäeval oma otsusele lisatud arvamuses, et on täiesti võimalik, et reegel kuulub postiteenistuse pädevusse. Samas ei ole osariikide ja kohalike omavalitsuste valimisametnikel tema sõnul 2026. aasta valimiste eel piisavalt aega, et reeglit mõistlikult rakendada.
Alito võrdles oma eriarvamuses mõningaid vaidlustajate argumente Ameerika jalgpallist pärit terminiga Hail Mary pass ehk väga väikese õnnestumisvõimalusega viimase hetke sööduga, mis tema hinnangul tõenäoliselt ei õnnestu.
"Postiteenistusel on postiteenuse reguleerimiseks laialdased volitused," lisas Alito.
Osariikide koalitsioon, millest enamikku juhivad demokraadid, samuti Washington DC ja mitmed valimisõiguste organisatsioonid vaidlustasid USPS-i uue reegli.
Bostoni 1. ringkonna apellatsioonikohus keeldus neljapäeval Talwani otsuse peatamisest. Ringkonnakohus leidis, et reegel toob tõenäoliselt kaasa miljonite valijate hääleõigusest ilmajäämise kogu riigis, pakkudes samal ajal valimispettuste vastu võitlemisel minimaalset – kui üldse mingit – kasu.
Võitlus postihääletuse üle on üks mitmest administratsiooni algatusest, mille eesmärk on suurendada föderaalvalitsuse rolli valimistel enne vahevalimisi. 24. augustil tühistas ülemkohus varasema Talwani kehtestatud ettekirjutuse, mis oli juunis blokeerinud Trumpi korralduse, sealhulgas USPS-i reegli ajal, mil seda polnud veel lõplikult vormistatud.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Reuters









