"Üsna tõenäoline on, et ega siin kiiret lahendust ega väga suurt muutust ei tule," ütles Raik esmaspäeval ERR-ile. "Ebakindlus on praegu tohutult suur ja närvesööv. Erinevateks stsenaariumiteks tuleb valmis olla, aga siiski tundub, et suuremahulise sõja käivitamine oleks Venemaa jaoks nii suurte riskidega, et see siiski kõige tõenäolisem stsenaarium hetkel ei ole," lisas Raik.

"Aga samas ei ole ka mingit põhjust arvata, et Venemaa oluliselt tagasi tõmbuks. Mingil moel Venemaa surve jätkub – on need siis erinevad hübriidrünnakud, kindlasti ka sõjalise jõukasutusega ähvardamine – selleks tuleb valmis olla, et Venemaa surve jätkub väga pikka aega. Ma arvan, et mingit lahendust Ukraina kriisile ei tule pikka aega, Lääne ja Venemaa, Ukraina ja Venemaa vaheline pinge püsib suur," rõhutas analüütik.

USA hoiatused takistavad rünnaku toimumist

Raik rääkis ka sellest, kuidas tema hinnangul USA oma hoiatustega Venemaa võimaliku rünnaku kohta sisuliselt püüab neid ennetada.

"See, kuidas USA on viimasel ajal hoiatanud Venemaa invasiooni eest, on oluline taktika muutus, millega USA püüab narratiivi enda kontrolli alla saada. Selle asemel, et kogu aeg reageerida Venemaa tegevusele, püüab USA ennetada Venemaa rünnakut lootuses, et sellise luureinfo jagamine võib aidata rünnakut ära hoida ja sunnib Venemaad uuesti läbi mõtlema, kui kaugele nad on valmis sõjalise jõu kasutusega minema. Arvatavasti Venemaa ei taha minna just sellise stsenaariumi peale, mida USA väidab, et Venemaa kavandab. Siin on taktikaline lähenemine selgelt muutunud," rääkis ta.

Raik tõi ka välja lääneriikide diplomaatilise, poliitilise ja majandusliku toetuse Ukrainale, mida Kiiev tema sõnul hädasti vajab. "Ja päris hästi on seda toetust ka ju lisatud – näiteks nagu majanduslik toetus ja ka diplomaatiline sõnum Euroopa Liidu poolt on ikkagi selgelt Ukrainat toetav," leidis ta.

Diplomaatide väljaviimine ei saa määravaks

Raik tunnistas, et USA ning mitme muu lääneriigi otsus tuua oma diplomaadid Kiievist ära ja kutsuda ka oma Ukrainas asuvaid kodanikke lahkuma, võib olla viga, aga sellel pole määravat tähtsust konflikti arengule.

"Selle üle võib muidugi vaielda, kas oli põhjendatud praeguse hetke otsus diplomaadid sealt ära tuua, mida mõned riigid on teinud," rääkis ta. "Loomulikult on ka see Ukrainale väga kahjulik, et lennufirmad juba teevad omad järeldused praegusest olukorrast. Need sammud on osa suuremat pildist, aga ma ei näe, et nendel oleks mingit otsustavat mõju sellele, mis Ukrainas hakkab lähipäevadel toimuma," lisas Raik.

Tema hinnangul ütles ka Ameerika Ühendriikide president "võib-olla liigagi selgelt välja", et USA mitte mingil juhul sõjaliselt ei sekku Ukrainas, kui Venemaa peaks seda ründama.

Siiski võib lääne jaoks olla raske mõista seda, et Venemaa ei pruugigi tahta praegust pingeolukorda lahendada, lisas Raik.

"Probleem on selles, et läänes on harjutud mõtlema ja eeldama, et kriis peab saama lahenduse ja kui on kriis või konflikt, siis kõik soovivad töötada sellele lahenduse leidmise nimel. Aga Venemaa jaoks praeguses olukorras on arvatavasti kasulikum pingeid üleval hoida ja ma kardan, et Venemaa ei tegutse tõsiselt lahenduse leidmise nimel, kuni see ei vasta tema nõudmistele. Nii et Venemaa jaoks on praegu kasulikum seda kriisi pikendada ja survet jätkata lootuses, et äkki ikkagi keegi läänes või Ukrainas annab nende survele järele või kellelgi närvid ei pea vastu ja hakatakse tegema Venemaale järeleandmisi, mida Venemaa ootab," rääkis ta.

Kõik sõltub Putinist

Raik tõdes ka, et konflikti lahendus oleneb Venemaa presidendist Vladimir Putinist, kes aga ilmselt ei soovi oma nõudmistest taganeda.

"Ega Putin ei loobu oma eesmärkidest. Tema soovib ikka Ukrainat oma kontrolli alla saada ja kui vaadata kas või seda, kuidas ta rääkis Ukrainast möödunud nädalal ühisel pressikonverentsil Prantsuse presidendi Emmanuel Macroniga, siis ei ole mingit põhjust arvata, et ta oleks valmis Ukraina suveräänsusest kinni pidama," rääkis analüütik.

"Ja sama samamoodi ei loobu ta oma eesmärgist Euroopa julgeolekuarhitektuuri muuta. Ta kogu aeg proovib ja otsib võimalusi nende eesmärkide suunas liikuda. Mida selgem on lääne vastuseis, mida selgemalt lääs suudab anda signaali, et see ei lähe läbi, et nendele nõudmistele ei tulda vastu, ei olda valmis kompromissideks, seda suurem on ka tõenäosus, et Venemaa korrigeerib oma tegevust," leidis Raik.

"Aga surve Ukrainale kindlasti säilib ja Venemaa soov Ukrainat nõrgestada ja pikemas perspektiivis oma kontrolli alla saada," tõdes ta.

"Aga lääne tegevuses on olnud märgatav positiivne areng viimaste nädalate jooksul. Lääs on olnud ühtsem ja kindlam oma seisukohtades kui Venemaa arvatavasti eeldas," leidis Raik.