Sõjaohust rääkimisel ongi halb majanduslik mõju, aga samas kalkulatsioon on lihtne: kui see aitab kuidagigi ära hoida sõda, siis see on palju odavam, kui võimalik sõda, millel oleks laialdased mõjud ka Euroopale, lausus Värk.

"Majanduslikult on läänel võimalik Ukrainale anda sisuliselt piiramatult abi. Kui rääkida mainekahjust, siis kui ei peaks rünnakut tulema, on võimalik sellega tagantjärele tegelda ja see on ka väiksem kahju," lisas ta.

 Sel nädalal toimuvad Brüsselis mitmed kõrgetasemelised riigijuhtide kohtumised, kus arutatakse läbi, milliseid sanktsioone Venemaale rünnaku korral kehtestada, kuidas aidata Ukrainat ning kuidas peaks selles olukorras tegutsema NATO.

"Nädala teises pooles Euroopa Liidu-Aafrika tippkohtumine, kus on kohal kõik Euroopa riigijuhid Kui midagi peaks juhtuma, kutsutakse kokku Euroopa Ülemkogu ja ollakse valmis kohe reageerima," ütles Värk.

USA taktika kohta liigub mitmeid spekulatsioone

ERR-i USA korrespondent Maria-Ann Rohemäe ütles, et see, et Valge Maja niivõrd palju infot Venemaa võimalike plaanide kohta jagab, on tekitanud mitmeid spekulatsioone. Kui Euroopast kõlab arvamus, et Valge Maja üritab Ukraina kriisiga juhtida tähelepanu eemale kodustelt kriisidelt, siis USA-s nähakse seda pigem osana heidutusest.

"Siinsed analüütikud ütlevad, et pigem on sõjaohust rääkimine osa Valge Maja heidutusest Venemaa vastu. (Valge Maja) ütleb sellega, et me teame teie (Venemaa – toim.) plaane ja kui midagi peaks juhtuma, siis me teame, et teie olite erinevate provokatsioonide taga," lausus Rohemäe.

Rohemäe sõnul on analüütikud ka öelnud, et sellises ärevas olukorras võib Ukraina teha mingeid järeleandmisi Minski rahuleppega seoses.