Kallas rääkis, et lääneriikide liidrid tahavad viimase aja sagedaste visiitidega Venemaale hoida Moskvat dialoogilaua ääres. Tema sõnul on tähtis see, et nii NATO kui ka Euroopa Liidu liikmesriigid edastaksid Venemaa presidendile Vladimir Putinile samu sõnumeid.

"Ma arvan, et kui Kreml võrdleb jutupunkte, mida räägib (Prantsusmaa president Emmanuel) Macron või (Saksamaa kantsler Olaf) Scholz või NATO tervikuna, siis need jutupunktid on olnud samad. See on olnud negatiivne üllatus, sest Venemaa huvides on see, et me oleme lõhestunud, et igaühel on oma arvamus ja tekib segadus, sest Putin ei usu multilateralismi, et sul organisatsioon, kus on erinevad hääled ja lepitakse milleski kokku. Aga negatiivne üllatus on see, et sõnumid on olnud väga ühtsed ja selle nimel on tehtud väga palju tööd," selgitas peaminister.

Kallase hinnangul naudib Putin seda, et kõik käivad visiidil tema juures ning tema ei lähe ise kellegi juurde.

"Kindlasti ta naudib seda olukorda. Kui mõtleme kas või aasta tagasi, siis oli ju jutt see, et Venemaaga ei suhtle keegi, ta on kuidagi ebaoluline. Ja nüüd on Putin suutnud ennast mängida nii, et kõik räägivad temast ja kõik mäng käib justkui ümber tema. Aga ma arvan, et sellest näilisusest ei maksa end kuidagi heidutada lasta. Tõesti see, et hoitakse Putin laua taga, et senikaua ta ei eskaleeri ja sõda ei tule, ma arvan, on ikkagi positiivne."

Kallase sõnul on tähtis lääneriikide liidritele teha selgeks, et nad ei oleks Venemaa suhtes naiivsed.

"Venemaa taktika on Nõukogude Liidus tuntud taktika - kõigepealt nõua maksimumi, nõua midagi, mis pole kunagi sulle kuulunud, seejärel esita ultimaatumeid, kasuta relvaähvardust ja siis ära anna ühtegi sentimeetrit järele, sest alati on läänes keegi, kes pakub sulle midagi, mida sul alguses ei olnudki. Seda tuleb kogu aeg silmas pidada, et kui ta justkui ähvardab Ukrainat, aga samal ajal esitab nõudmisi Euroopa julgeolekuarhitektuuri suhtes, siis ei tehtaks mingeid järeleandmisi," rääkis Kallas.

"Vahepeal, kui hakkavad tulema näiteks küsimused ka mulle, et mis teie arvates NATO peaks pakkuma Venemaale, siis see küsimus iseenesest on lõks. NATO ei ole tekitanud seda olukorda, NATO ei koonda vägesid ümber Venemaa, et Venemaad rünnata, seda on teinud ikkagi Venemaa ja ainus, kes saab sellest olukorrast välja tagurdada, on ka Venemaa," lisas ta.

Kallas kinnitas, et siiani ei ole näha, et Euroopa Liidus oleks Venemaa suhtes erimeelsusi tekkimas.

"Meil on olnud taktikas hästi erinevad arusaamad, aga sõnumid on olnud ühtsed," kinnitas ta.

Kallas lisas, et samas näevad mõne Euroopa riigi juhid kogu olukorda läbi demokraatliku riigi prisma.

"Nad ütlevad mulle, et Putin ei saa seda olukorda pikalt hoida, sest see läheb talle kalliks maksma ja tema inimesed ei mõista. Mina ütlen, et see on demokraatliku riigi prisma. Kui teie teete sellise vea, siis valijad ei vali teid järgmine kord, aga Putinile see ei loe," selgitas Kallas.

"Välisilma" saatejuht Astrid Kannel uuris peaministrilt, mida täiesti uut on Eesti praegusest kriisist õppinud.

Kallase sõnul on üks õppetund see, et suhtlus meie liitlastega on väga tihe ning Eestit kuulatakse.

"Me oleme tasakaalukalt juhtinud tähelepanu murekohtadele ja kogu protsessis tegelikult meie võrdsus teiste liitlaste seas on küll olnud minu jaoks oluline tunne," selgitas ta.

Lisaks on see pannud Eestit läbi mõtlema oma riigikaitset. "Me oleme olnud 30 aastat uuesti iseseisvad ja meil on põlvkond noori, kes peavad vabariiki ja iseseisvust täiesti iseenesestmõistetavaks, mis on ühelt poolt positiivne, aga teiselt poolt toob see kaasa suhtumise, et midagi justkui ei juhtugi. See on pannud läbi mõtlema, kuidas me ise riigikaitset ka enda jaoks mõtestame," rääkis ta.

Kallas ütles, et tal on plaanis minna koos Läti ja Leedu peaministriga Ukrainasse visiidile, kuid Ukraina poliitikute tiheda graafiku tõttu on seda keeruline kokkuleppida.