"See on lõks, millesse Venemaa tahab, et me astuksime. Et me arutaksime, kes nendega räägib, samal ajal kui nad juba valivad, kes sobib ja kes mitte," ütles ta ajakirjanikele Küprose sadamalinnas Limassolis toimunud EL-i välisministrite kohtumisel.

"Ärme astu sellesse lõksu," lisas Kallas.

Kallas tõi ka välja, et on äärmiselt oluline, et Venemaad ja Ukrainat survestataks omavahel läbirääkimisi pidama, lisades, et igasuguste rahuläbirääkimiste aluseks peab olema püsiv relvarahu.

"Euroopa ei saa iial olema neutraalne vahendaja Venemaa ja Ukraina vahel, sest me oleme Ukraina poolel ja kaitseme omaenda põhilisi julgeolekuhuve," ütles Kallas Küprosel toimunud pressikonverentsil.

Viimased kuud on Euroopas arutatud Venemaaga läbirääkimisteks Euroopa Liidu eriesndaja määramist. Nii seisaks Euroopa oma huvide eest ise ja ei toetuks USAle ütlevad mõtte pooldajad.

"Ma innustan Euroopa Liitu ennast kehtestama, läbirääkima enda nimel ja selleks määrama pea läbirääkija," lausus Austria välisminister Beate Meinl-Reisinger.

Mõtte vastased ütlevad, et arutelu on läinud käima tagurpidi

"Tähtis arutelu on see, mis on meie seisukohad läbirääkimistel, millest me tahame rääkida. Alles siis saame rääkida sellest, kas me püüame ise alustada läbirääkimistega või mitte. Kui jah, siis mis formaadis ja kes neid juhib. Praegu me teeme seda justkui tagurpidi," sõnas Egmonti rahvusvaheliste suhete instituudi direktor Sven Biscop.

"Te teate hästi, et härra Putin on pakkunud Gerhard Schröderi nime. See ei ole meile vastuvõetav. Venemaa ei ole see, kes siin mängureegleid seab. See peab olema selge," sõnas Saksamaa Euroopa-asjade riigisekretär Gunter Krichbaum.

Küprosel toimunud välisministrite kohtumisel räägiti seega tingimustest, mis Euroopa Liit peaks Venemaale esitama. Näiteks Ukraina suveräänsuse säilimine, et Venemaa tasuks sõjakahjude eest ja lõpetaks hübriidrünnakute korraldamise Euroopas. Ühise seisukoha kokkuleppimise töö veel siiski jätkub.

Varem sel kuul pakkus Moskva vahendajaks endist Saksamaa liidukantslerit ja Kremli sõpra Gerhard Schröderit, samas kui välja on pakutud ka Soome presidenti Alexander Stubbi, Euroopa Keskpanga endist juhti Mario Draghit ja isegi endist Saksamaa liidukantslerit Angela Merkelit.

Kallas lükkas aga sellised ideed kiiresti tagasi, öeldes: "Läbirääkimised on alati meeskonnatöö. Sul on "head võmmid", sul on "pahad võmmid", sul on strateegia. Sisu on palju olulisem kui küsimus, kes osaleb."

Itaalia välisminister Antonio Tajani sõnas, et Euroopa otsustab läbirääkija üle, mitte Putin.

Ukraina survestab Euroopat osalema läbirääkimistel jõulisemalt, eriti olukorras, kus Lähis-Ida konflikt näib olevat Ameerika Ühendriikide tähelepanu kõrvale juhtinud.

"Euroopa peab olema läbirääkimistesse kaasatud. On oluline, et tal oleks selles protsessis tugev hääl ja kohalolek ning tasub kindlaks teha, kes konkreetselt Euroopat esindab," kirjutas Ukraina president Volodõmõr Zelenski sel kuul.

Samas on Euroopa endiselt tõrges võtma üle Washingtoni rolli neutraalse vahendajana.

"On raske näha, kuidas EL võiks saada kõnelustel vahendajaks või läbirääkijaks ning astuda USA asemele, arvestades seda, kui palju me oleme Ukrainat toetanud," lausus anonüümne EL-i diplomaat uudisteagentuurile Reuters.