"Keskerakond on selle eelnõu suhtes väga kriitiline, seda on tugevalt laiendatud. Meil on täna piisavalt kanaleid, kus on võimalik rikkumistest või võimalikest kuritegudest teada anda. Peab mõtlema, kuidas sellega edasi minna, tänasel kujul keskfraktsioon sellega nõus ei ole. Arutelud jätkuvad," ütles ta.

Karilaidi sõnul pole Keskerakonna fraktsioon täielikult eelnõu tagasi lükanud, vaid proovib seda arusaadavamaks teha. "Ta on praegu saanud sellise pealekaebamise eelnõu sildi ja kui sinna sisse vaadata mõjub see isegi usutavalt," sõnas ta.

"Täna on olemas piisavalt telefone kuhu teavitada, keskkriminaalpolitsei, prokuratuur, politseiamet. Allikapuutumatus on täna piisavalt hästi tagatud, ei ole mingeid tagakiusamisi ja pigem peame vaatama, et me ei soodusta liigselt pealekaebamist. Me peame läbipaistva ja ausa õhkkonna tagama nii, et ei tekiks juurde hirmuõhkkonda," ütles Karilaid.

Keskerakonna fraktsioon on nõus eelnõuga edasi minema, kui saab eelnõule teha parandusettepanekuid, millega ka justiitsministeerium nõus on.

Eelnõu läbis riigikogus esimese lugemise ning on plaanitud jõustuma 1. juunil.

Praegu on eelnõule esitatud 285 muudatusettepanekut, millest suurema osa esitas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon.

Eelnõu tõukub Euroopa Liidu direktiivist, millele Eesti valitsus andis oma heakskiidu 2019. aastal, kui valitsusse kuulusid Keskerakond, EKRE ja Isamaa.

Kuna direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmise tähtaeg oli 17. detsember 2021, siis algatas Euroopa Komisjon, mis jälgib EL-i õiguse rakendamist liikmesriikides, Eesti suhtes rikkumismenetluse.