Eesti suhtes algatatud rikkumismenetluste arv üha kasvab
Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetluste arv Eesti suhtes on viimasel neljal aastal järjepidevalt kasvanud, kuid Eesti on ikkagi üks kõige paremini Euroopa Liidu õigusakte üle võtnud liikmesriike.
Eelmise aasta lõpu seisuga oli Eesti suhtes pooleli 49 rikkumismenetlust, 2020. aastal oli Eesti suhtes pooleli 39, 2019. aasta lõpus 30 ja 2018. aasta lõpus 27 rikkumismenetlust, selgub Euroopa Komisjoni avaldatud ülevaatest. Rikkumismenetlus algatatakse riigi suhtes, kui see ei ole EL-i õigusakte tähtajal üle võtnud.
Eelmisel aastal algatati Eesti suhtes 28 uut rikkumismenetlust, 2020. aastal algatati 23 menetlust ja 2019. aastal 24 menetlust.
Hilinenud ülevõtmise asjades oli Eesti suhtes eelmise aasta 31. detsembri seisuga algatatud 23 rikkumismenetlust, 2020. aasta samal ajal 21, veel aasta varem 15 menetlust.
Kõige enam algatati eelmisel aastal Eesti suhtes rikkumismenetlusi finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude valdkonnas – kuus menetlust. Viis menetlus puudutavad justiitsküsimuste, põhiõiguste ja kodakondsuse teemade õigusakte, sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia valdkonnas algatati neli menetlust, kolm menetlust algatati nii migratsiooni kui ka mobiilsuse ja transpordi valdkonnas.
Samas on järsult vähenenud Eesti suhtes Euroopa Komisjonile esitatud kaebuste arv, milles süüdistatakse Eestit Euroopa Liidu õiguse rikkumises. 2017. aastal esitati 31 sellist kaebust, 2018. aastal 14, 2019. aastal 28, 2020. aastal seitse ja mullu ainult kuus kaebust. Pooled eelmisel aastal esitatud kaebustest puudutavad keskkonnateemasid.
Välisministeerium: kasvu taga on komisjoni käitumise muutus
Välisministeeriumi selgituse kohaselt on rikkumismenetluste arvu kasvu taga peamiselt see, et Euroopa Komisjon on muutnud oma käitumispraktikat menetluste algatamisel.
"Tuleb eristada EL-i õigusakti mitteõigeaegset ülevõtmist puudutavaid rikkumismenetlusi ja mittenõuetekohast ülevõtmist puudutavaid rikkumismenetlusi. Kuigi mitteõigeaegse ülevõtmise rikkumismenetluste arv on viimastel aastatel kasvanud, siis on oluline märkida, et mittenõuetekohase ülevõtmise rikkumismenetluste arv jällegi on vähenenud," ütles ministeeriumi pressiesindaja Anna Tisler-Lavrentjev esmaspäeval ERR-ile.
"Mitteõigeaegset ülevõtmist puudutavate rikkumismenetluste arv on kasvanud eelkõige seetõttu, et komisjon on viimastel aastatel teinud rikkumismenetluste algatamise menetluse kiiremaks ja automaatsemaks. See tähendab seda, et kui ülevõtmistähtaeg on möödunud ja liikmesriik ei ole komisjoni teavitanud EL-i õigusakti täielikust ülevõtmisest, saadab komisjon koheselt teate rikkumismenetluse algatamise kohta," selgitas ta.
"Võimalike rikkumismenetluste arv on tingitud ka EL-i õigusaktide vastuvõtmise hulgast ning nendes sätestatud ülevõtmistähtaegadest, mis sageli on liikmesriikide hinnangul liialt lühikesed," lisas välisministeeriumi esindaja.
Eesti on kolme parima seas
Samas on Eesti kõige väiksema rikkumismenetlusega riikide hulgas. Eelmise aasta lõpu seisuga oli Taani suhtes pooleli 31 rikkumismenetlust, Soome suhtes 48 ja Eesti suhtes 49. Eestile järgnevad väikese vahega Leedu, Malta ja Holland. Suurim hulk rikkumismenetlusi on pooleli Hispaania (105), Itaalia (102), Kreeka (102), Poola (92 ja Belgia (91) suhtes.
Eelmisel aastal langes Euroopa Liidus algatatud rikkumismenetluste arv 2020. aastaga võrreldes – 903-lt 874-ni.
Euroopa Komisjon, millele on pandud Euroopa Liidus kohustus jälgida EL-i reeglitest kinni pidamist, võib algatada rikkumismenetluse riigi suhtes, kui näeb, et see ei järgi kokku lepitud õigusakte.
Selle esimeses etapis saadetakse riigile märgukiri, milles komisjon küsib lisateavet ning riik peab sellele vastama kindlaks määratud tähtajaks, tavaliselt kahe kuu jooksul. Kui komisjon järeldab, et liikmesriik ei täida oma EL-i õigusest tulenevaid kohustusi, võib ta saata riigile põhjendatud arvamuse, mis on põhimõtteliselt ametlik nõue järgida EL-i õigusakte.
Kui liikmesriik ikkagi nõudeid ei täida, võib komisjon suunata juhtumi Euroopa Kohtusse. Enamikul juhtudest leitakse lahendus siiski enne, kui tekib vajadus suunata juhtum kohtusse.
Toimetaja: Mait Ots