"Me oleme näinud, et tegevus, mis Putinit on iseloomustanud, on see, et kui tal on hinnalipik piisavalt madal, on ta alati valmis jõudu kasutama," rääkis Reinsalu.

"Me peame avameelselt tunnistama, et see, et ta ei kasuta jõudu Balti riikide vastu, pole mitte küsimus tema suuremeelsuses, headuses või rahvusvahelise õiguse austamises, vaid lihtsalt seetõttu, et kalkulatsioon on selline, et hinnalipik läheks liiga kalliks," lisas ta.

Ta tõdes, et see näitab heidutuse toimimist.

Reinsalu hinnangul on lääneriikide ühtsus Venemaa tegevuse vastu viimasel ajal kasvanud.

"Asi oli selles mõttes kriisi algusajal kehvem, kui vaatasime, kui rabedalt tuli USA-st kooskõlastamine NATO idariikide liidritega. Ühtsus tekkis, kahtlemata NATO idatiiva riigid olid pehmelt öeldes häälekad, kui jutt käis sisuliselt nende eksistentsist või mäng käis nende Vene võimuvälja sattumisest. Tegelikult ka lääneriikidel ei olnud realistlikku alternatiivi mingile teisele retoorikale," selgitas ta.

Tema sõnul muudab kogu olukorra väga keeruliseks see, et Putin on väga ettearvamatu. "Putini firmaroog on üllatus ja võime ülimalt kiiresti, ülimalt paindlikult käituda, olgu see siis nagu ta läks Süüriasse sõjaliselt sisse või nagu käitus 2014. aastal."

Reinsalu hinnangul võiks Venemaa sundida diplomaatilisele lahendusele see, kui lääs vastu eskaleeriks.

"Nüüd on Putin saanud või teatud määral võtnud uue jõuvõla, kõrgema tasandi jõuvõla oma mõju maksma panemiseks. Minu meelest selle ainuke vastus saab olla ikkagi tugevam vastusurve. Kui tema väidab, et hakkab eskaleerima, kogu läänesüsteemi julgeolekuarhitektuuri lõhkuma, ähvardama, siis lääs peab vastu eskaleerima. Siin muud lahendust ei olegi," rääkis ta.

"Ma selles mõttes olen nõus, USA julgeolekuanalüütikutega, kes detsembri lõpus ütlesid avalikus kirjas, et lääs peab juba oma sanktsioonidepaketi kehtestama, välja panema ja kehtestama ja ütlema, et kui Venemaa alustab täiendavat sõjalist rünnakut, siis see rakendub automaatselt. Ma arvan, et seda julgust läänelt Eesti elulistes huvides ei vähemat ega rohkemat kui tuleb nõuda," lisas ta.

Kui Ukrainas peaks sõda süvenema ning selle tulemusel tekib põgenikelaine, siis Reinsalu sõnul peaks Eesti omale jõukohaselt kaaluma inimeste vastuvõtmist. "Kindlasti peame mõtlema ennekõike inimestele," sõnas ta.