Me oleme harjunud jagama inimesi meesteks ja naisteks. Teame ka, et mõnikord on mees naise kehas või vastupidi ning et meie hulgas on hetero-, homo- ja biseksuaale, keda mitmes riigis ka seaduse silmis abiellumise õigusega tunnustatakse. Nüüd tõusevad aga esile ja soovivad aktsepteerimist inimesed, kes ei soovi end neis kastides üldse määratleda.

Näiteks 26-aastane Mel ei soovi rääkida oma sünnijärgsest soost, perekonnast ega isegi nimest, mille vanemad talle algselt panid. Politoloogi haridusega ja riigiametis töötanud Mel on üks neist, kes paluvad end kutsuda soovoolavaks. Aja jooksul kasutati mõisteid meesnaine, androgüün või transsooline, mis tähendavad suurtes piirides sama, aga pisut erineva tähendusevarjundiga. Viimase paari-kolme aasta jooksul on Eestis välismaa eeskujul siiski kasutusele võetud väljend mittebinaarne ehk soovoolav.

"Ühe asja teeme kindlaks - transsoolisus ei ole haigus. See ei ole kunagi olnud ja seda klassifitseeritakse nüüd ka WHO poolt mitte haigusena. See on lihtsalt – osa inimesi on teistsugused," kommenteeris Mel.

Teema uurijad ja LGBT kogukond, mille alla soovoolavad liigitatakse, on välja töötanud lasua eraldi tabelid, mis eristavad  bioloogilise, juriidilise, sotsiaalse ja tunnetusliku soo. Pildi teeb võhiku jaoks veel kirjumaks, et näiteks Mel elab mitmendat aastat koos Triinuga, kes identifitseerib end naisena.

Teema on hell ja keeruline ning kohati meenutab suhtlemine Meliga õhukesel jääl kõndimist. Näiteks ei soovi ta öelda, milline on tema sugu juriidilistes paberites. Tema põhimõtted ei lubavat sellest rääkida.

Skaala ühes otsas on soovahetajad, nagu näiteks muusik Angela Aak, kes on sellest avalikult rääkinud. Ümberlõikuseks on vaja eraldi luba, mille annab sotsiaalministeeriumi juures tegutsev nn soovahetuskomisjon, mille juhiks sai hiljuti naistearst Kai Haldre. Viimase 12 aasta jooksul on Eestis saanud vastava loa 160 inimest, aga ülemineku on lõpule viinud teadaolevalt 74 inimest – nii paljud on siseministeeriumi andmetel vahetanud registris soo mehest naiseks või vastupidi. Hoopis keerulisem on aga lugu mittebinaarsusega, mis ei tähenda tingimata mingeid operatsioone. Kai Haldre sõnul Eestis eraldi uuringuid tehtud pole, aga näiteks Hollandi vastav küsitlus näitas, et umbes viis protsenti inimestest ei osanud või soovinud määrata oma sugu.

"On uuritud geneetikat, on uuritud hormoonide mõju juba üsasiseselt, ka hilisemaid kasvamistingimusi, et ega sellist ühest vastust ei ole. Arvatakse, et see ongi väga mitmetahuline, miks ühed inimesed lõpuks ühtemoodi tunnevad, miks nende psüühika on ühesugune või teistsugune," selgitas Haldre.

Isegi LGBT kogukonnas on inimesi, kes leiavad, et soovoolavust õhutavad meelelahutus- ja moetööstus. Kevadel andsid oma mittebinaarsusest teada lauljad Demi Lovato ja Sam Smith, Eestis on sellest teemast rääkinud laulja Inger. Moemaailmas ruulib androgüünsus ja isegi väärika ajalooga Tallinna Kaubamaja kasutas hiljuti kampaanias modelli, kes töötab nii mehe kui naisena. Täitsa omaette pikk peatükk on sugu spordis. Näiteks Pekingis võistlev ameerika paarisuisutaja Timothy LeDuc on avalikult esimene mittebinaarne sportlane, kes osaleb olümpiamängudel. Tema naissoost partner kannab solidaarsuse mõttes aeg-ajalt mehe rõivaid.

Eksperdid rõhutavad, et mingil juhul ei ole tegemist vaimse häirega, ehkki enda identiteedi leidmine ja sellega leppimine võib tekitada palju vaimseid kannatusi. Eneseleidmine ja sellest lähedastele teada andmine on teema, millest Mel näiteks täpsemalt rääkida ei taha.

"Ma arvan, et me kõik suudame suhestuda selliste asjadega, nagu depressioon, ärevus, need on asjad, mis kordistuvad, kui sa ei tunne end oma kehas hästi. Sellepärast on tähtis, et transinimesed saaksid abi, mida nad vajavad, et nad saaksid seda mõistmist, mida nad vajavad," rääkis Mel.

"Suitsiid on transnoorte seas meeletult kõrge ja see on statistika, mida me kõiks saame muuta sellega, kuidas me käitume."

Ehkki Eestis veel mitte, aga mitu riiki on mittebinaarseid kuulanud ja ametlikes ankeetides on üks valik kolmas sugu - x.

"See kolmas sugu x on ka ju täiesti Euroopas. Minge sõitke praegu Belgiasse. Kui on vaja täita see tervisedeklaratsioon, mida me kõik täidame, kui me reisime, siis on meil ju kolm varianti. Nii et see on järjest enam levinud ja ma arvan, et see ei ole midagi sellist, mille peale hakata ohkima või kedagi ründama. See on normaalne areng, kui on teadvustatud, et nii ongi inimkond," leiab Kai Haldre.

"Pealtnägija" on ETV eetris kolmapäeviti algusega kell 20.05.