Ukraina on Eestile ekspordimahult 18. kaubanduspartner, impordi arvestuses 22. Peamiselt tuuakse Ukrainast metalli, kuid metalli tuuakse hulga rohkem Soomest, Venemaalt, Poolast ja ka näiteks Lätist.

Kaubandus- ja tööstuskoja Jõhvi esinduse juhataja Margus Ilmjärv viib kokku Eesti ja Ukraina ettevõtjaid. Tema sõnul on seni sõjaohu mõjud pigem kaudsed.

"See otsene mõju, et mingi vidin jääb tulemata või mõni tööstusharu kukub meil kokku, seda nähtavasti ei ole. Kaudsed mõjud on ka Eestile. Tallinna börsi vaadates ja ka börse laiemalt. Need kõikumised mis on käinud – räägime küll keskpanga intressi tõusust, aga ma arvan, et väga oluline faktor on siin sõjaoht," rääkis Ilmjärv.

Ebakindlus toob kõikumised börsil, kuid Ukraina ärimehed ei kahtle ega kõhkle. Ka Kiievi Eesti saatkonna nõunik Vahur Soosaar toob esile ukrainlaste meelekindluse.

"European Business Associationi hiljuti läbiviidud küsitlus ettevõtete juhtide seas näitas, et ligi 45 protsenti ettevõtetest on valmis tegutsema ka siis kui sõjaline sissetung Ukrainasse laieneb. Vaid seitse protsenti olid arvamusel, et invasiooni korral peavad nad oma tegevuse lõpetama," sõnas Soosaar.

Eesti IT-ettevõte Cybernetica arendab Ukrainale andmevahetuskeskkonda, Ukrainas projekti katkemist ettevõte ei karda.

"Jah, mina ettevõte juhina pean oma peas mängima läbi stsenaariume, et juhul kui seal tekib konflikt, et mis siis juhtub. Täna tavapärasele töö tasemele tugevaid ohusignaale või töökorralduse ümbertegemise signaale antud," rääkis Cybernetica juhatuse esimees Oliver Väärtnõu ütleb.

Ettevõtlus- ja IT-minister Andres Sutt nentis, et Ukraina majanduse otsene tähtsus on Eestile üsna väike. Siiski ei tohiks kaudseid mõjusid alahinnata.

"Kaudsed mõjud on kindlasti väga ulatuslikud, kui sõjaline konflikt peaks puhkema. Kui vaadata natuke lähemalt Ukrainat, siis kindlasti mingile hulgale ettevõtetele on Ukraina väga oluline tootmissisendi või ekspordi sihtriik. Nende jaoks on Ukrainas toimuv väga oluline," ütles Sutt.

Eesti ettevõtetele on ka olulised ukraina töölised. Ühtpidi on võimalik, et ebakindlus ajendab ukrainlasi rohkem Eestist võimalusi otsima.

"Teistpidi on kindlasti ka see võimalus, et osa nendest inimestest, kes täna siin töötavad otsustavad erinevatel põhjustel Ukrainasse tagasi pöörduda. Sel juhul on kindlasti vaja leida töökäed asemele. Tänast tööjõuturgu teades, ükskõik mis sektorist me räägime, tegelikult on igal pool tööjõudu puudu," sõnas Sutt.

Kumb variant tõeks saab ei oska Sutt öelda.