"Meie uuringust selgus, et Covid-patsientide 12 kuu suremus oli 3,8 korda suurem kui nendel, kes ei haigestunud koroonaviirusesse," rääkis peremeditsiini professor Ruth Kalda teadusnõukoja reedesel pressikohtumisel.

"Siin on mõttekohti: selgelt on näha, et koroona näol pole tegemist haigusega, mis põhjustab suremust ainuüksi vahetult pärast haigestumist, vaid suremus on suurem ka järgmise 12 kuu jooksul," rääkis Kalda.

"TÜ teadlastegrupi uuring võttis kokku andmed inimeste kohta, kes said koroonadiagnoosi ajavahemikus 2020 veebruar kuni 2021 veebruar. Jälgisime, mis nendega juhtus aasta jooksul. Uuritavate hulk oli 66 000 inimest ja selleks, et teha olulisi järeldusi, võrdlesime neid kontrollgrupiga," tutvustas Kalda epidemioloog Anneli Uusküla juhitud uurimisprojekti. 

Uuring näitas, et ligi 61 protsenti surmadest järgneva aasta jooksul tuli nende hulgast, kes põdesid koroonat raskelt. Eriti suur oli suremus viis nädalat pärast diagnoosi saamist.

Vanus mängis suremusel väga suurt rolli: alla 60- ja üle 60-aastaste suremuse vahel on märkimisväärsed erinevused. "Üle 60-aastastel oli suurem tõenäosus surra terve aasta jooksul. Alla 60-aastaste hulgas oli varajane suremus seotud kasvajalise haigusega. Olulist rolli suremuse kasvul mängis meessugu," rääkis Kalda.

Koroona põdemisele järgnenud surmade peamised põhjused olid südame- veresoonkonna ja hingamisteede haigused, selgus uuringust.

Haiglad vajavad süsteemset lisaressurssi

Põhja-Eesti Regionaalhaigla infektsioonikontrolli talituse juhataja Mait Altmetsa sõnul näevad haiglad praegu kasvavaid patsientide arve: praegu on haiglates 553 patsienti, prognoos on, et järgmisel nädalal jõutakse 600 patsiendini. "Seni on intensiivravi püsinud stabiilne, aga ka see hakkab kasvama, sest tõus tuleb paarinädalase viitega," ütles Altmets.

Haiglad on tugeva surve all ja süüdistada neid piirangute püsimises on vale, rõhutas Altmets. "Meil puudub pandeemiate kogemus, meil pole olnud kokkupuuteid SARS-i või MERS-iga, nagu oli Kanadas või Aasia riikides. Samuti on meie haiglate ruumilised nõuded aastast 2004. Siin vajavad meie haiglad muutusi mitte ainult Covidi, vaid ka antibiootikumide multiresistentsuse vaates. Meie EMO-d ja üldalad pole projekteeritud sellises mahus viirushaigete vastuvõtmiseks," kirjeldas Altmets.

Lahendusena näeb ta ühiskondlikku kokkulepet, et haiglate olukorda asutakse teadlikult ja suuremahuliselt parandama. "Kui tahame, et haiglad ei oleks piirangute põhjused, siis see eeldab oluliselt suurema ressursi haiglatesse suunamist," sõnas Altmets.