Eelmisel aastal kulutas riik PCR-testidele ligi 55 miljonit eurot. Omikroni tüve hiidlaine ajal tänavu jaanuaris kulutati PCR-testidele seitse miljonit eurot ja riigi raamleping lubaks tänavu testida kokku 100 miljoni euro eest. Üha sagedamini tekib küsimus, kui mõistlik selline maksumaksja raha kulutamine ikkagi on, arvestades, et koroonaviirust võimaldaks diagnoosida ka kümme korda odavam kiirtest.

"Mina ütlen, et arstina minu raviotsust see PCR-test mitte kuidagi ei muuda, mitte ühelgi juhul. Ma saan juba kiirtestist selle teada, et tal on tõenäoliselt koroona ja lähtun oma ravis sellest," rääkis Laagri perearstikeskuse juhataja Triinu-Mari Ots "Aktuaalsele kaamerale".

Tema sõnul on PCR-testi vaja koroonatõendi jaoks. "Ta ei saa olla kindel, kas riik ühel hetkel ikkagi ei lõpeta seda nõudmist. Äkki tal on vaja seda reisimiseks. Kuni ei ole selget otsust vastu võetud, et koroonatõend kaob, jäävad nad PCR-testi nõudma. Kui inimene tahab PCR-testi, siis hetkel ostab riik meie käest kiiret otsust ja ta saab selle testi," rääkis perearst.

Koroonapandeemia esimese laine ajal terviseameti hädaolukorra staapi juhtinud Martin Kadai nõustub, et PCR-testid ja koroonatõend on tugevalt seotud. Mõlema vajalikkus on pandeemia praeguses faasis küsitav.

"Mõistlik on laboratoorset diagnostikat kasutada siis, kui selleks on kas kliiniline või epidemioloogiline põhjendus. Täna seda suuresti ei ole. Seetõttu ei ole seda mõistlik ka sellises ulatuses kasutada. Sama puudutab tõendit. Koroonasertifikaat nakkusohutustõendina sellisel kujul ei toimi. Kui ta on kunagi kehtestatud eesmärgil, et näitaks inimese nakkusohutust, siis seda ta tänastes oludes enam ei näita," kommenteeris nüüdne õiguskantsleri nõunik Kadai.

Valitsuse kokkulepe ei luba koroonapassi Eestis lähiajal kaotada. Küll aga käivad Euroopa Liidus terviseminister Tanel Kiige sõnul läbirääkimised, et läbipõdemistõendi väljastamisel võetaks edaspidi arvesse ka antigeeni testi. Kiige sõnul pole põhjust eeldada, et kallite PCR-testide tegemine Eestis lähiajal oluliselt väheneks.

"Kuni pandeemia on kõrgfaasis, on mõistlik ka umbes senises mahus neid teste edasi teha. Kevadel-suvel saame vähendada. Ja siis on küsimus, milline on meie strateegia nii Eestis kui ka Euroopas sügiseks ja uuteks laineteks," rääkis ta.