Mis on valitsuse plaan praegu PCR-testide osakaalu vähendamisega seoses, millest on debatitasandil varasemalt juttu olnud? Vähenenud on tegelikult see osakaal testimises ainult põgusalt ja eelmise kuu andmetel siis kulus PCR-testimiseks riigil seitse miljonit eurot.

Ma olen korduvalt öelnud, et igasugune testimine, vaktsineerimine ja muud ennetusmeetodid on märkimisväärselt odavamad kui selle haiguse ja pandeemia tagajärgedega tegelemine. Testimine igal juhul jätkub. PCR-testimise mahtude osas on olnud tõesti küsimus see, et millistel juhtudel neid teste teha, millistel juhtudel ei ole vaja näiteks antigeeni kiirtesti tulemust üle kinnitada. Aga seda arvamust, et nüüd peaks PCR-testimisest esimese riigina Euroopas loobuma, seda ma pole kindlasti kordagi väljendanud, seda pole arvanud ka valitsus. Praeguses pandeemia olukorras on oluline omada ka piisavat ülevaadet viiruse leviku kohta ja ka võimalust neid viiruse proove sekvineerida. Ja selleks on tõesti PCR-testimine kõige mõistlikum ja efektiivsem meetod.

Nii et neid mahtusid praegusega võrreldes plaanis vähendada ei ole?

PCR-testimise maht hakkab langema, siis kui viiruse levik ühiskonnas taandub. Nende erinevate muudatuste, mis me tegime, näiteks antigeeni testi mitte üle kinnitamine, samuti lähikontaktsete PCR-testimise vähendamine. Nende muudatuste eesmärk oli just hoida seda testimiskoormust talutaval tasemel, nii et tervishoiusüsteem sellega toime tuleks. Ja just välistada sellist edasist kiiret testide arvu tõusu. Ja seda oleme ka teinud. Kordagi polnud seda arvamust, et me vähendame seda testimismahtu kordades ja sellega tegelikult võtame endalt igasuguse olukorra teadlikkuse selle kohta, et kui ulatuslik on viiruse levik. Ja teiseks, tekitame olukorra, kus paljud inimesed ei saa vajalikku läbipõdemise tõendit, mis ka Euroopa Liidus täna kehtib ainult PCR-testi tulemuse põhjal.

Millist informatsiooni või lisaväärtust praeguses mahus PCR-testimine meile annab, olukorras, kus tegelikult kiirtestimine on laialt levinud ja on oluliselt lihtsam kui PCR-testide korraldamine. Samas on ka haiglajuhtide seas kõlanud arvamust, et PCR-testimine võiks jääda alles tervishoiusüsteemi tasandil.

PCR-test on paratamatult täpsem kui mistahes antigeeni testid, eriti veel kiirtestid, mida inimene ise teeb. Ja tegelikult on riigi jaoks oluline omada ka seda ülevaadet, kas me oleme viiruse tõusufaasis, stabiilses seisus või langustrendis. Kui me testiks pelgalt näiteks haiglates, tervishoiuasutustes PCR-testidega ja kõik muu käiks sellise koduse testimise tasemel, siis meil kaoks igasugune ülevaade viiruse levikust riigis ära. Kui me tahame sellist suhteliselt suurt kogust inimesi testida nagu praeguses kõrge viiruse leviku tingimustes on paratamatult vajalik, siis testimise süsteem on selleks optimaalne.

See, et tulevikus järk-järgult on võimalik PCR-testide mahtu vähendada on ka selge. Kui see kiirem ja suurem tõusufaas, möödub ja haiglate olukord stabiliseerub, siis on mõistlik jätkata PCR-testidega eeskätt sellise seireloogika alusel, nii nagu on teinud näiteks Tartu ülikool juhuvalimiga seiret või nii, nagu tehakse gripiviiruse puhul sentinel-seiret, et olla lihtsalt teadlik sellest, kui suur umbes see viiruse levik on, aga enam mitte nii täpselt ja mitte võib-olla igapäevaselt seda nakatumist mõõta.

Aga see aeg ei ole veel käes. See aeg tõenäoliselt jõuab meieni kevadel, suvel. Küsimus on täna tõesti, et mis saab siis järgmisest sügisest ja millised viiruse tüved siis liiguvad ja kui laiaulatuslikult on vaja siis taas PCR-teste kasutada ja ka neid proove sekveneerida ehk erinevaid tüvesid tuvastada. Seda sekveneerimist võimaldavad ainult PCR-testid.

Aga te mõtlete, et mahtu on võimalik vähendada suvel, kui haigestumine ja testimine niikuinii on madal. Kuidas omalt poolt riik siis seda mahtu veel vähendab või mis te sellega silmas pidasite täpsemalt?

Konkreetne näide on see, et kui kevade-suve jooksul enam pole Eestis kasutusel läbipõdemise tõendit või üldse Covid-tõendi kontrolli, siis automaatselt väheneb ju ka vajadus inimestel sellepärast seda PCR-testi teha. Samamoodi ka Euroopa tasandil võib tulla siin muutuseid, mida praegu on raske täpselt ette prognoosida, kuna see eeldab kõigi riikide kokkuleppeid, aga käivad hetkel arutelud ka näiteks antigeeni testi nagu ühe alternatiivi juurde toomise osas läbipõlemise tõendi väljastamisel. Seda otsust veel ei ole.

Kevadel ja suvel on kindlasti viiruse leviku olukord parem ja on ka vahepeal jõutud Euroopa tasandil läbi rääkida, et kuidas selle läbipõdemise tõendiga edasi minna. See omakorda võimaldab mitmekordselt seda testimise mahtu vähendada.

Nii et kokkuvõtvalt siis praeguse laine harjal te pooldate riigipoolset PCR-testimise mahu rahastamise jätkamist, nii nagu see seni toimunud on?

Me oleme teinud ära need mõistlikud muudatused. Lähikontaktsete PCR-testimine on maha võetud, koolides ja laiemalt positiivseid antigeeni teste enam ei tehta üle PCR-testiga. Aga olukorras, kus tõesti viiruse levik on kõrge ja me teame, et testimine annab inimesele ka vajaliku teadmise koju jäämiseks, isolatsiooni jäämiseks, haiguslehe saamiseks ning annab ka terviseametile ja riigile teadlikkust viiruse leviku kohta, siis tõesti on mõistlik suurusjärgus sarnases mahus selle konkreetse neljanda laine lõpuni jätkata.