"Usume, et nad ründavad Ukraina pealinna Kiievit, kus elab 2,8 miljonit süütut inimest. Me ei räägi Venemaa plaanidest valjult ja korduvalt sellepärast, et sooviksime konflikti, vaid et me teeme hoopis kõik, mis meie võimuses, et kõrvaldada Venemaa õigustusi, mida nad Ukraina ründamiseks võivad kasutada," ütles Biden.

Biden kinnitas, et USA ja tema liitlased on valmis tagama NATO riikide julgeoleku, kuid mitte mingil juhul ei saadeta oma vägesid Ukrainasse. Samas kavatsetakse jätkata Ukrainale majandus- ja julgeolekuabi andmisega.

"Lääs on ühtne ja kindlameelne. Oleme valmis kehtestama karme sanktsioone, kui Venemaa peaks Ukrainasse sisse tungima. Aga ütlen taaskord, et Venemaal on veel võimalik valida diplomaatia," sõnas Biden.

President rõhutas, et kui sissetungi ei toimu, siis kohtuvad USA ja Venemaa välisminister neljapäeval Euroopas.

USA hinnangul on Venemaa koondanud Ukraina piiride lähedusse või juba selle territooriumile Ida-Ukrainas 169 000–190 000 Vene sõdurit. See arv hõlmab ka Venemaa toetatud võitlejaid Ida-Ukraina Donetski ja Luganski isehakanud vabariikides.

Moskva toetatud Ida-Ukraina separatistide liider Deniss Pušilin teatas reedel, et piirkonna elanikud evakueeritakse Venemaale Rostovi oblastisse. BBC metaandmete analüüs näitas aga, et video salvestati kaks päeva varem. See kõik on andnud alust arvata, et Moskva püüab leida otsitud ettekäänet Ukraina ründamiseks.

Nii on Ukraina sõjaväeluure teatel neil infot, et Donetski taristuobjektidesse on pandud lõhkekehasid, et korraldada tsiviilohvritega plahvatusi. Selle eesmärk on lavastada Ukraina süüdi ja otsida ettekäänet ründamiseks.

Varem teatasid separatistlikud võimud, et Donetskis valitsuse hoone juures lasti õhku pargitud auto. USA ja Ukraina ametnike sõnul oli tegemist lavastatud rünnakuga, mille eesmärk oli pingeid õhutada.

Ukraina kaitseminister Dmõtro Kuleba ütles reedel, et Kiiev tahab kriisi lahendada diplomaatiliselt ja süüdistas Moskvat desinformatsiooni levitamises.

Venemaa on toetanud relvastatud mässu Ukraina idaosas Donbassi piirkonnas alates 2014. aastast. Lahingutes on hukkunud umbes 14 000 inimest, sealhulgas palju tsiviilisikuid.