ERR-i uudistejuhi Anvar Samosti sõnul võib öelda, et Venemaa sõjavägi pole olnud nii edukas, kui seda on kardetud. "Sõjaga koos käib infosõda, väga raske on pädevaid hinnanguid anda," ütles ta.

Julgeolekuekspert Rainer Saksa sõnul on kõige olulisem, et Ukraina hakkas vastu ja võitleb oma iseseisvuse eest ning kuskil ei ole saanud vaenlane vastupanuta edasi liikuda.

"See vastupanu on olulisem, kui ka mina oskasin mõne koha peal eeldada. Mis eriti kutsub ukrainlastele kaasa elama, nad teevad seda nii kodaniku tasemel kuni kõige kõrgemale tasemele välja. Ei ole mingisugust paanikat, kodanikud keskenduvad, teevad koostööd riigiga, see on näide, kuidas üks ühiskond, mis võis tunduda kõrvaltvaatajale nõrk, osutus väga tugevaks," ütles Saks.

Marina Kaljuranna sõnul on üks läbi kõlav sõnum see, et Ukraina sõdib üksi ning lääs ei ole tulnud Ukraina kaitsele. "Sanktsioonid ei ole nii head," ütles ta. "Olen nõus, et inimesed on tugevad ja võitlevad enda eest."

Rahvusvahelise õiguse professori Lauri Mälksoo sõnul on sõja juures kõige olulisem paradigma muutus läänemaailmas. "Gruusia 2008. ja Ukraina 2014. aastal, kus Venemaal teatud mõttes õnnestus esitada oma mingisugune alternatiivne narratiiv," kirjeldas ta.

"Ameerika Ühendriikide ja teiste riikide käitumise mõju sellele konfliktile on olnud, et Venemaal ei õnnestunud sellist maskirovkat rünnaku õigustamise mõttes teha. Ühel hetkel nad viskasid need muud argumendid, ainult moepärast nimetasid, aga tegelikult läksid nad avaliku agressiooni peale," ütles Mälksoo.