"Ma eile analüüsisin isiklikku joovastust, kui hästi ukrainlased vastu panevad ja sain aru, et pool sellest joovastusest ei ole rõõm ukrainlaste pärast, vaid vabanemine mingist süütundest. Oli ju Ukraina selle operatsiooni alguses nii tohutult üksi. Biden ütles avalikult, et me ei sekku. See ei ole mõistuspärane sõjalisel liidul nii välja öelda, et me ei sekku ja anname teile täiesti vabad käed," rääkis Oidsalu.

Kui Biden kohtub esmaspäeval erinevate riikidega, siis tuleb Oidsalu sõnul rääkida leebete sõjaliste sekkumiste võimalustest Ukrainas.

"See tuleb vähemalt läbi arutada, me võlgneme seda ukrainlastele. Kogu see mant, mis sinna läheb, võib aidata tappa rohkem Vene sõdureid. Ja ka sellest on kahju, sest need on tavalised Vene inimesed, kes nagu kärbsed praegu surevad. Aga inimesed väsivad, ka ukrainlased väsivad."

Oidsalu sõnul tuleb Läänel teha uued plaanid ja kriitiliselt hinnata, kas esialgne plaan sõjaliselt mitte sekkuda viib tulemuseni.

"Kui sellega kaotame lõpuks Ukraina ja kurjuse impeerium tuleb Berliinile paar tuhat kilomeetrit lähemale."

Oidsalu selgitas, et 20 protsenti Ukraina väest on naised, kes on väljaõpetamata.

"Mu isal on firma Ukrainas, selle firma juht on minu vanune naine. Ja ma nutsin eile kui ma nägin, et tal on püss käes. See on kurb ja ukrainlased on üksi."

Putin käivitas paanika plaani

Sõjalises plaanis on olukord Ukrainas Oidsalu hinnangul aga halvenev, sest Venemaa poolt tulevad uued kolonnid ja Putin on käivitanud paanika plaani.

"Tema jaoks on olukord ootamatu. Ta ootas, et tuleb kiire ja efektne sõda, nagu ameeriklased pidasid Iraagis 2003. aastal. Kui juba alguses oli see sõda Putini ja Venemaa jaoks elu ja surma küsimus, siis praegu on ta saanud päriselt elu ja surma küsimuseks ja see nihe on päris ohtlik."

Vaadates Putinit ja tema "sõjaraamatut", on senine kogemus Putini ära hellitanud, leidis Oidsalu.

"Ta on kogenud väejuht ja ülemjuhataja ja tema vöö all on olnud suhtelised kiired ja tõhusad sekkumised – olgu Süürias, Gruusias või roheliste mehikeste operatsioon Krimmis 2014. Nad on olnud innovaatilised ja teatud mõttes talendid ja sellega on Venemaa omanud suurema geopoliitilise mõju kui ta muidu omaks. Aga varem või hiljem iga talent väsib ja muutuub lohakaks. Ilmselt on see juhtunud."

Oidsalu märkis, et teda teeb murelikuks kasvanud tsiviilkahjud ja tsiviilelanike hukkumised. Iga sõja päevaga lisandub 100 hukkunud tsiviilelanikku.

Läbirääkimised pole siirad

Oidsalu sõnul ei tasu tõsiselt võtta läbirääkimisi, sest need pole kummagi poole pealt siirad.

"Venemaal on olemas taktikaliste tuumarelvade rakendamise kontseptsioon ja nad võivad ette võtta mingi väikese rünnaku, et oma point n-ö kohale tuua. See saab olema raske. Ma usun, et ukrainlastel on sisu palju, aga seal võivad määravakas saada muud, näiteks füüsikareeglid."

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ise läbirääkimistele kohale ei lähe.

"Nad teavad, et Afganistanis on venelased juba tapnud läbirääkimiste vastasdelegatsiooni. See ei ole kuigi hea lõks kuhu astuda praegu. Ilmselt teise ja kolmanda ešeloni diplomaadid kohtuvad."

Rääkides Valgevene rollist on Oidsalu sõnul selge, et Poola on saanud endale terves ulatuses maismaapiiri Venemaaga.

"Praeguse režiimi all on Valgevene riigist saanud Vene riigi sõjaväeosa."

Mis Venemaa poolt edasi juhtub, sõltub Oidsalu sõnul nii sellest, mis toimub Putini peas, aga ka tema siseringist.

"Vaadates, kui kiiresti tuumanupuni või selle kaaneni jõuti, ollakse šokis. Edasine sõltub Putini siseringist sõltub ja selle dünaamikast. Eile tuli valeuudis, et Putin lasi oma väeülema Gerassimovi lahti. Diktaatori pinged sõjaväelastega on olnud traditsiooniliselt halvad, kui on vaja kellegi kaela ajada sõjaline ebaedu."

Oidsalu lisas, et süütunne ei ole väga hea võitlustunde ärgitaja ning pinged söövad seest ka Vene armeed ennast.