Raul Rebane: Donbassist Haagi. Millal?
Et jõuda Münchenist Nürnbergi, läks omal ajal vaja kaheksa aastat. Kui kaua võtab aega, et jõuda Donbassist Haagi, me praegu veel ei tea, aga juba nüüd selge, et Putin on teinud Ukrainat rünnates oma rahva ajaloo ühe suurima vea, sedastab Raul Rebane Vikerraadio päevakommentaaris.
Eelmine nädal muutis maailma ajaloos palju. Tõi ka lähemale võimalikkuse, et ukrainlaste ründajad ühel päeval Haagi Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse jõuavad. Kus siis Vladimir Putin vea tegi? Vaatame vähearutatud aspekti.
Suur kuritegu on see, kui sa oma tänaste isiklike huvide pärast kaotad oma rahva noorte tuleviku. Putini on just praegu hävitamas vene noorte põlvkondade lootusi ja unistusi. Nad suletakse oma riiki, nad ei saa arendada oma andekust, neid toidetakse hirmu ja valega. Ja mis kõige hullem, sadu tuhandeid noori inimesi sunnitakse ründama Ukrainat, võtma oma hingele osalemise veretöös. Ei usu, et tulevikus oleks palju neid, kes uhkusega kannaksid medalit "Ukraina hävitamise eest".
Minevik saab tuleviku seega kätte lastelaste saatuse läbi. Ma ei unusta kunagi ühe oma vene sõbra jutustust, millise šoki ta sai, kui luges Antony Beevori raamatut "Berliin 1945" miljonitest vägistamistest ja karistusaktsioonidest. Siiani piinab teda mõte, et mida tema sõjakangelasest vanaisa sel ajal tegi, sest ta ei rääkinud kunagi midagi sellest ja küsimustest põikles kõrvale. Ehk ei teinud midagi, aga mõte ei anna rahu. See võib juhtuda ka Ukraina ründajatega. Kole saatus.
Väga palju koondub Putini isiku ümber. On neid, kes teda läbi nägid. Praegu 81-aastane analüütik Andrei Piontkovski hoiatas juba jaanuaris 2000, et "Putinism on bandiitliku kapitalismi viimane ja kõrgeim aste Venemaal ja on viimane lask Venemaa pähe". Kõlab väga prohvetlikult.
Mõne päeva jooksul on järsult halvenenud Venemaa strateegiline positsioon, seda tänu Putinile. Kõige tähtsam ei ole mitte raha ja sanktsioonid. Ilus Eesti vanasõna "raha läinud, vähe läinud; tervis läinud, palju läinud; au läinud, kõik läinud" sobib seda kirjeldama hästi.
Au on läinud, Putin enam maailmameestega sama laua taha ei satu. Ei satu ka keegi tema lähikondsetest. Nende vari aga langeb ka kõigi teiste peale, majandusest muusikani, teatrist spordini. Selle asemel, et üksi ujuda, eelistab Putin kõik teised uputada.
Kuidas see juhtuda sai, ta ju pidi maailma reaktsiooni ette nägema, imestatakse praegu. Ma olen aastaid jälginud Vene propagandakanaleid ja tundub, et ta langes ise enda ehitatud lõksu. Vene kanalites, eriti RTR-is on Kremli korraldusel aastaid mõnitatud kõiki, eriti aga Euroopat ja Euroopa Liitu. Euroopa Liit on nõrk, mõttetu, tahtejõuetu, ilma juhtimiseta, killustunud jne. Olen kuulnud Vene eksperte rääkimas, et varem oli maailmas neli jõudu, USA, Hiina, Venemaa ja EL, aga nüüd ainult kolm, Euroopa on nõrk ja annab kohe alla.
Oma jao saime ka meie. Kui Eesti kaitsejõud harjutasid mobilisatsiooni, siis RT kanalite peatoimetaja, nüüdseks sanktsioonide alla langenud Margarita Simonjani abikaasa Tigran Keosajan ilkus omanimelises programmis, et "Ärge ajage naerma oma mobilisatsiooniga. MIG lennukid on Tallinnas viie minutiga, Pihkva diviis mõne tunniga!".
Nad jäid uskuma, mida ise rääkisid, et Venemaa relvajõud on juba tugevamad kui USA ja ukrainlased jooksevad üle pärast kolme pauku. Euroopa ühtsus ja sanktsioonid on nüüd neile šokk. Nad on valede eelduste pealt alustanud vale sõda vales kohas ja vale vastasega. Nii palju vigu vääribki kaotust.
Politoloog Dmitri Oreškin juhtis pühapäeval tähelepanu ootamatule aspektile. Tema arvates muutub nüüd palju raskemaks vene mõjuagentide elu, nende võimalused erinevaid riike Venemaa suunas mõjutada vähenesid järsult.
See nähtus puudutab kõige otsesemalt ka Eestit. Putini telearmee kanalitesse enam esinema ei minda ja nende kaudu valimisreklaami ka enam ei tee. Eelmise nädalani oli see meil igapäevane tegevus. See muutus tuleb eraldi läbi arutada, see võib olla suurem, kui praegu arvame.
Ukraina sündmustega seotud vaatamissoovitus. Vaadake kindlasti ETV saates "Hommik Anuga" olnud intervjuud 96-aastase, relv käes võidelnud metsavenna Ruuben Lamburiga. Ja võtke taskurätt kõrvale, pisar tuleb silma. Vanahärra selgitab uskumatu veenmisjõuga, mida tähendab oma kodu ja isamaa eest võidelda, saagu mis saab.
Sedasama kirglikku veendumust ja eneseohverdust tundsin oma tuttava malesuurmeistri Olegi hääles, kui helistasin talle laupäeval Kiievisse, et otseallikast infot saada. Ta vennad olid juba automaadi saanud, tema ise pidi saama pühapäeva õhtul. Kõik on valmis Kiievi eest võitlema, linna me ära ei anna, oli tema sõnum. See mõjus väga jõuliselt.
Kokkuvõtteks. Ükskõik, kuidas see kõik ka ei lõpe, on juba nüüd selge, et Putin on teinud Ukrainat rünnates oma rahva ajaloo ühe suurima vea. Meil on põhjust kogu oma energia ja ressursid Ukraina abistamiseks suunata. Ukraina rahva kangelaslikkus oma kodumaa kaitsel on Eesti tuleviku turvalisuse jaoks absoluutselt tähtsaim tegur. Tähtsaim alates 1991. aastast.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Kaupo Meiel