"Tuumasõjaga ähvardamine on üks näide tema ratsionaalsusest. Kreml teab, et saab järeleandmisi välja pressida, olgu Ukrainalt või läänelt, kui hirmutab oma ainukese järele jäänud trumbi – tuumarelvadega," ütles Kozõrev, kes oli Vene välisminister aastatel 1990-1996, president Boris Jeltsini võimu ajal.

Twitteris olukorda kommenteerinud Kozõrevi sõnul on Putini rünnak Ukrainale ebamoraalne, aga mitte ebaratsionaalne, vahendas The Times.

"Ma usun tugevalt, et ta ei rakendaks tuumarelvi tahtlikult lääne vastu. Ma ütlen teadlikult, kuna valimatu tulistamine tuumajaamade lähistel võib Ukrainas põhjustada tahtmatu tuumakatastroofi," lisas Kozõrev.

Lots of discussions about the threat of nuclear war from the Kremlin and whether Putin is rational. I share my thoughts in this thread.

To frame: I do not believe Russia would use nuclear weapons and I believe Putin is a rational actor.

— Andrei V Kozyrev (@andreivkozyrev) March 6, 2022

Eksvälisministri sõnul rajanes Putini rünnak Ukrainale kolmel ekslikul eeldusel. Esiteks arvab Putin, et Ukraina 2013.-2014. aasta revolutsiooni taga, mis tõrjus võimult Vene-meelse president Viktor Janukovitši, olid lääneriigid. Teiseks, et Vene relvajõududele eraldatud raha on hästi kasutatud ja kolmandaks, et lääs on muutunud nõrgaks. Viimase näiteks oleks nõrk reaktsioon Krimmi annekteerimisele 2014. aastal ja sõja alustamine Ida-Ukrainas ning samuti USA kaootiline lahkumine Afganistanist.

"Kui uskuda kõiki kolme väidet ja samas su eesmärgiks oleks Vene impeeriumi kuulsuse taastamine (mida iganes see tähendab), siis on täiesti ratsionaalne tungida Ukrainasse. Ta (Putin – toim.) arvestas kõiki kolme eeldust valesti, aga see ei tee temast nõdrameelset. Ta lihtsalt eksib ja käitub ebamoraalselt," tõdes Kozõrev.

Endise välisministri sõnul põhjustas Venemaa ebaedu Ukrainas suuresti laiaulatuslik korruptsioon armees. "Kreml on püüdnud viimased 20 aastat moderniseerida oma relvajõude. Aga suur osa selleks eraldatud rahast on ära varastatud ja kulutatud megajahtidele Küprosel. Aga nõunik ei saa seda presidendile öelda. Nii nad valetasidki, Potjomkini küla," tõdes ta.

"Lõppjäreldus on, et lääs ei tohiks nõustuda ühepoolsete järeleandmistega või piirama oma toetust Ukrainale liialt kartuses tuumasõja ees," lõpetas Kozõrev.

Kozõrev juhtis Venemaa välispoliitikat esimestel aastatel pärast Nõukogude Liidu lagunemist ning kriitikud Venemaal on teda süüdistanud suutmatuses hoida ära NATO laienemine ning alliansi õhurünnakud serblaste vägedele Bosnia sõja ajal. Praegu elab Kozõrev (70) Ameerika Ühendriikides Miamis.