"Euroopa poliitikas on viimase 24 tunni jooksul toimunud seismilised muutused. See näitab, et Euroopa ja laiemalt lääs on ärganud ning mingisugust magamaminekut ei tule," rääkis Vseviov kaitseministeeriumis peetud pressikonverentsil.

Tema sõnul on Venemaale kehtestatud sanktsioonide eesmärk tõsta agressiooni hinda. Ukrainat toetatakse aga nii materiaalselt, sealhulgas kaitsealaselt kui ka poliitiliselt ja moraalselt.

Välisministeeriumi kantsler tõi nädalavahetuse otsustest esile õhuruumi sulgemise Vene lennukitele, millega on liitunud ka mõned Euroopa-välised riigid. Teiseks nimetas ta täiendavaid sanktsioone Venemaa võimuladvikule, sealhulgas ka presidenti toetavatele oligarhidele ja nende lähedastele. Edasi nimetas Vseviov Vene pankadele kehtestatud sanktsioone ning Vene propagandakanalite sulgemist Euroopa riikides.

"Need kõik on mitte ainult märgilised, vaid ka otsest mõju avaldavad sammud. Loodetavasti saame juba peagi näha nende sammude tulemusi," märkis Vseviov. Ta rõhutas ka, et kui osa sanktsioone hakkab mõjuma pikemas perspektiivis, siis näiteks lennukeeld andis kohe tunda, kui venelased, sealhulgas ka eralennukitega lendavad oligarhid ei saa enam esmaspäevast alates Euroopas käia.

Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm rõhutas samal pressikonverentsil, et sanktsioonid mõjuvad juba praegu Venemaale väga tugevalt. "Tänasega on Venemaa majandus 20 aastat tagasi läinud," märkis Salm. Ta lisas, et valuutavahetuse tablood teevad igale Venemaa elanikule muutuse selgeks.

Lisaks on tähtis ka EL-i otsus toetada Ukraina kaitsetegevust, ütles Vseviov. "Veel mõned nädalad tagasi poleks me seda otsust uskunud," tõdes ta.

Kantsler kinnitas ka, et sanktsioonide rakendamine jätkub nii kaua, kuni agressioon kestab ning ta rõhutas, et Euroopa riigid teevad sanktsioonide kehtestamisel tihedat koostööd USA ja Kanadaga.

Vseviovi sõnul on ka alusetu mure, et lääneriikidel võiks saada ideed otsa, kuidas Venemaad edaspidi veelgi enam survestada.

Välisministeeriumi kantsleri selgituse kohaselt toimib Euroopa Liidu sanktsioonide mehhanism selliselt, kus esmalt arutatakse võimalikke piiranguid ametnike tasemel, siis tehakse poliitilisel tasemel otsus, mis hiljem juriidiliselt vormistatakse.

Maasikas: seekord ei olnud EL aeglane

Euroopa Liidu Ukraina-esinduse juht, suursaadik Matti Maasikas tunnistas esmaspäeval sotsiaalmeedias üle kantud arutelus, et Euroopa Liidu tegutsemine on tavakodanikele alati aeglane tundunud.

"Aga mitte seekord! Esimene sanktsioonide pakett pandi eelmisel nädalal kokku kahe ööpäevaga," ütles Maasikas. Ta meenutas aega, kui ta oli Eesti alaline esindaja Euroopa Liidus (2011–2018)  ja kuidas siis kestis Venemaale sanktsioonide paketi koostamine nädalaid.

Kui aga neljapäeval sõda algas, pandi täiendav sanktsioonide pakett kokku vähem kui ööpäevaga, rääkis Maasikas. "See, mis nädalavahetusel toimus, on täiesti uskumatu!".

Maasikas tõi ka esile avaliku arvamuse surve riikide valitsustele, mis sundis näiteks mõnda riiki ühinema lennukeelu kehtestamisega hoolimata algsest vastuseisust sellele.

Maasikas rõhutas, et seekordsed EL-i sanktsioonid sihivad otseselt Venemaa juhtkonda ja nende lähedasi. See tähendab sisuliselt, et EL-i hinnangul on Venemaa paariariik, sest ainult nendes riikides pannakse valitsejaid ja nende lähedasi sanktsioonide alla.

Vseviovi kinnitusel on kõigi lääneriikide huvi normaalne suhe Venemaaga, ilma sanktsioonideta. "Aga selleks peab Venemaa käituma normaalse riigina, ilma naaberriike ründamata ja neid ähvardamata. Kahjuks pole seda seni näha," tõdes Vseviov.