Nädalavahetus näitas, et Euroopa Liidu juhtidel on julgust ja tahet teha Venemaa pidurdamiseks kõik mis hetkel võimalik. Purunesid paljud dogmad ja poliitilised seisukohad, mis on püsinud aastakümneid ning takistanud Euroopa Liidul olla välis- ja julgeolekupoliitikas võrdväärne partner USA-le või veidigi konkurent Hiinale ja ka Venemaale. EL ei ole enam ainult majanduslik suurvõim, vaid suudab ennast kehtestada, kui kaalul on demokraatia ja vabadus Euroopas.

Euroopa Liidu nõrkuse põhjused peitusid suurte riikide sisepoliitikas, majandushuvides, Venemaa puhul kindlasti ka naiivses usus, et Venemaa režiim ei kujuta Euroopale mingit ohtu. Nii avaldas EL julgeolekukriiside või inimõiguste räigete rikkumiste puhul üldjuhul "sügavat muret", aga ei suutnud sisuliselt ja kaalukalt sekkuda.

Nüüdseks on toimunud ajaloolised muutused Euroopa Liidu pädevuste kasutamises, riikide ühtsuses ja otsustavuses. See on saanud võimalikuks suurte riikide poliitika radikaalse muutuse tõttu.

Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz, kes uskus saksa meedia andmetel veel pärast Moskva visiiti üheksa päeva enne Vladimir Putini agressiooni de-eskalatsiooni ja arutas parteikaaslastega Venemaaga läbirääkimiste võimalusi, kuulutas pühapäeval välja radikaalse Saksamaa kaitsepoliitika muutuse.

Juba sel aastal investeerib Saksamaa kaitsevõime tugevdamisse sada miljardit lisaeurot, see on pea kahekordne Saksa kaitseväe aastaeelarve. Edaspidi hakkavad sakslased igal aastal kulutama riigikaitsele rohkem kui kaks protsenti SKP-st ning saadavad Ukrainale 1000 tankitõrjerelva ja 500 Stingeri raketti.

Seni surmavaid relvi konfliktipiirkondadesse mitte saata lubanud ja pärast teist maailmasõda kaitsepoliitikas hillitsetud joont hoidnud Saksamaale on see tohutu muutus, mis teeb tulevikus võimalikuks sootuks teistsuguse Euroopa kaitsekoostöö.

Ajalooline oli ka pühapäeva õhtul Euroopa Liidu tehtud otsus kasutada Euroopa Liidu raha surmavate relvade hankimiseks ja nende saatmiseks Ukrainasse. Kokku saadab EL Ukrainasse 450 miljoni eurot eest sõjavarustust ja 50 miljoni eest muud abi, sealhulgas sõjalennukeid.

EL loodi rahuprojektina, selleks, et Euroopas ei tuleks enam sõda. Seetõttu ei luba aluslepingud sõja- ja kaitsekulutusi rahastada. Kuid kus on tahe, seal on ka võimalused. Euroopa kasutab rahastamiseks "Rahu tagamise rahastut" ja mingis mõttes on see sümboolne. Euroopas rahu tagamine on 70 aastat pärast EL-i loomist saanud hoopis teise tähenduse ja vajab hoopis teistsuguseid otsuseid.

Euroopa Liidu Venemaale kehtestatud sanktsioonid on samuti pretsedenditud. Sisuliselt isoleeritakse venelased läänemaailma majandusruumist. Külmutatakse Venemaa Keskpanga reservid, enamik vene pankadest visatakse välja SWIFT-süsteemist, Venemaal registreeritud või Vene juriidilistele ja füüsilistele isikutele kuuluvad või nendega seotud lennukid ei saa enam kasutada Euroopa Liidu õhuruumi.

Lisaks ekspordi- ja impordikeelud paljudes valdkondades alates transpordist kuni kõrgtehnoloogiliste toodeteni. See kõik hakkab Venemaad mõjutama kohe ja mõjub pikemas plaanis Venemaa majandusele hävitavalt. Rubla nõrgenes esmaspäeva hommikul USA dollari suhtes 30 protsenti. Vene börs, kus on oodata püstloodis langust, jäigi esmaspäeval suletuks.

Tasub kindlasti meeles pidada, et Euroopa Liidu riigid saavad radikaalsest Venemaa majanduslikust isoleerimisest pihta mitu korda rohkem kui USA või Ühendkuningriik.

Loobumised osalustest vene energiafirmades, sest müüa pole osalusi Venemaa vastusanktsioonide tõttu võimalik. Vene osalustega pankade kokkukukkumine Euroopas (näiteks Sberbanki Euroopa haru peakorteriga Austrias ja tütardega Horvaatias ja Sloveenias). Euroopa lennufirmad ei saa enam kasutada Venemaa õhuruumi, mis raskendab Aasiasse lendamist, Finnairi aktsia langes börsil esmaspäeva hommikul 25 protsenti. Lisaks ekspordi ja impordi sisuline katkemine. Need on vaid mõned näited majanduslikest kahjudest.

Mõned riigid kannatavad rohkem, teised vähem, aga igal juhul räägime me kümnetest kui mitte sadadest miljarditest eurodest, mille kaudsed mõjud jõuavad meie kõigini. Me ei tea veel, mida otsustab Venemaa gaasi ja nafta ekspordiga Euroopasse. Selle peatumisel saavad olema kahtlemata suured negatiivsed mõjud. Euroopa majandusel seisab ees valus, aga vajalik Venemaast lahtihaakimine, mis Eestil sai suuresti tehtud juba pärast taasiseseisvumist.

Eesti vaates on need muutused positiivsed, Euroopa Liit on tugevam kui kunagi varem, kõik illusioonid Venemaast on purunenud. Tugev ja mõjukas Euroopa Liit on meie huvides. Kui veel veidi aega tagasi kahtles ka Eesti ühtsema EL-i välispoliitika mõttekuses, sest polnud kindlust, kas vetoõiguse kaotamine välispoliitikas viiks meie soovitud seisukohtadeni Venemaa suhtes, siis nüüd pole kahtlust, et õigete tulemusteni jõutakse ka ühehäälselt.

Ukraina konflikt ja Euroopa Liidu nädalavahetusel tehtud otsused muudavad ka Eesti riigisisest poliitilist dünaamikat ja retoorikat. Varsti näeme, millised saavad olema Euroopa Liidu teemalised sõnumid neil Eesti poliitilistel jõududel ja arvajatel, kes on aastate jooksul rääkinud Euroopa jõuetusest ja tarbetusest ning vastandanud EL-i kuulumist Eesti iseseisvusele. Viimane nädal on ilmekalt näidanud, et EL on koos NATO-ga Eesti iseseisvuse tagatis. Ilma me püsima ei jääks.

Keit Kasemets on politoloog ja töötas aastatel 2016–2022 Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhina.