EL võtab uute sanktsioonidega sihikule Venemaa majanduse ja sõdurid
Euroopa Liit avalikustas teisipäeval uue Venemaa-vastaste sanktsioonide paketi kavandi. Majanduse nõrgendamise eesmärgil võtab liit sihikule riigi pangandus-, energeetika- ja kaubandussektori.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen märkis bloki 21. sanktsioonipaketti esitledes, et Venemaa majandus "aeglustub järsult", vahendas Politico.
Uus pakett avalikustati seitse nädalat pärast seda, kui Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa teatas eelmiste sanktsioonide jõustumisest.
"Neli aastat pärast täiemahulise sissetungi algust pole Venemaa suutnud Ukrainat alistada," rõhutas von der Leyen.
Nüüd peavad Euroopa Liidu liikmesriigid uued meetmed ühehäälselt heaks kiitma.
Euroopa Liidu välispoliitikajuhi Kaja Kallase sõnul soovitakse blokeerida sissepääs Euroopa Liitu nii praegustele kui ka endistele Venemaa relvajõudude sõduritele. "Euroopa uks ei tohiks olla avatud Venemaa (eks)võitlejatele," kirjutas Kallas sotsiaalmeedias.
Meetmed hõlmavad uusi piiranguid selliste kaupade ekspordile, mida Venemaa sõjatööstus saaks ära kasutada. Samuti kehtestatakse impordipiirangud, mis von der Leyeni sõnul aitavad "kindlustada sõltumatust Venemaa impordist".
Lisaks võetakse sihikule 31 Venemaa panka ja 20 kolmandate riikide panka, keda süüdistatakse sanktsioneeritud Venemaa isikute ja ettevõtete teenindamises.
Kallase sõnul on eesmärk võtta Venemaalt vahendid Ukraina-vastase sõja rahastamiseks. Samuti keelatakse kolmandate riikide krüptoteenuste pakkujatel aidata sanktsioonidest kõrvale hiilida.
Lisaks plaanib Euroopa Liit külmutada Venemaa nafta hinna, et takistada Moskval kasu saamast naftahindade tõusust, mille on põhjustanud Hormuzi väina sulgemine Iraani poolt.
Samuti kantakse sanktsioonide nimekirja uusi aluseid Venemaa niinimetatud varilaevastikust ning karmistatakse karistusi neile, kes neid laevu abistavad.
Uus sanktsioonipakett laieneb ka Valgevenele, mis kuulub Venemaaga ühisesse tolliliitu. Seetõttu on Moskvast sõltuv Minski režiim toiminud tagauksena, mille kaudu on hoitud kõrvale Venemaale kehtestatud kaubanduspiirangutest.
Von der Leyeni sõnul on senised sanktsioonid toiminud tõhusalt. Ta tõi näiteks Venemaa langeva elatustaseme, kõrge inflatsiooni ja kasvavad maksud. Komisjoni president alustas uute sanktsioonipakettide esitlemist eelmisel aastal.
"Hind, mida Venemaa maksab, muutub iga päevaga karmimaks. Ja seda maksavad eelkõige Venemaa elanikud," sõnas von der Leyen.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: Politico










