Välisminister Margus Tsahkna sõnul on küberrünnakud ja muud hübriidoperatsioonid Venemaa mõjutustegevuse oluline osa ning nende elluviimiseks kasutatakse ka riikliku taustaga küberrühmitusi.

"Venemaa imperialistlikud ambitsioonid ei piirdu Ukrainaga. Venemaa sõjaväeluure (GRU) ja Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) juhitud küberrünnakute kasvav maht ja agressiivsus näitavad selgelt pahatahtlikku mustrit, mille eesmärk on õõnestada ühiskondlikku stabiilsust, nõrgestada toetust Ukrainale ning suurendada Venemaa mõjuvõimu Euroopas," ütles Tsahkna.

Tema sõnul hõlmab uus sanktsioonide pakett Venemaa luureohvitsere, küberkurjategijaid, GRU-ga seotud häktiviste ning ettevõtteid, mis on toetanud Venemaa kübertegevust.

Sanktsioonide alla lisati EL-i hübriidsanktsioonide nimekirja üks GRU ohvitser. Lisaks ka FSB 16. keskus, mida EL seostab rünnakutega Poola energiataristu, sealhulgas tuule- ja päikeseelektrijaamade, soojuselektrijaama ning mitme tööstusobjekti vastu.

Tsahkna sõnul on Venemaa luureteenistused andnud küberkurjategijatele ülesande koguda luureteavet, mis toetaks Venemaa sõjalisi ja välispoliitilisi eesmärke.

"Küberruumis kehtivad selged reeglid ning iga rikkumine peab saama väärilise karistuse," ütles välisminister.

Tsahkna sõnul jätkab Eesti koos Euroopa Liidu, NATO ja teiste liitlastega, sealhulgas Ühendkuningriigiga, Venemaa kübertegevuse tõkestamist ning koordineeritud vastumeetmete rakendamist. EL-i kübersanktsioonide nimekirjas on nüüd 27 isikut ja 11 asutust.

Lisaks kübersanktsioonidele kehtestas Euroopa Liit globaalse inimõiguste sanktsioonirežiimi alusel piirangud kaheksale Venemaa kodanikule ja ühele üksusele. Sanktsioonide alla lisati ka viis tehnoloogiaettevõtet ja neli ettevõtte juhti, kelle tegevus on EL-i hinnangul võimaldanud ulatuslikku riiklikku kontrolli ja inimõiguste rikkumisi. Samuti kehtestati sanktsioonid seitsmele isikule, keda EL peab vastutavaks Ukraina sõjavangide ja tsiviilisikute piinamise või hukkamise eest Venemaa vanglakolooniates.