Venemaal ei õnnestunud viimase ööpäevaga vaatamata üksuste väljavahetamisele olulist edasiminekut Ukrainas saavutada. Jätkuvalt on Vene vägedel probleeme logistikaga ja tundub, et ka moraaliga, ütles kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.

"Kui vaadata n-ö vangilangenute hulka, siis protsentuaalselt võrreldes hukkunutega on see meie hinnangul suurem kui ükskõik millises muus eelnevas konfliktis. Ja see palett, kes on vangi langenud, on alates tavalisest reakoosseisust, lõpetades sisuliselt ohvitseride ja vanemohvitseridega," sõnas Grosberg.

Kaitseministeerium otsib võimalusi Ukraina täiendavaks abistamiseks. Eelmise nädala lõpul saadetud tankitõrjerelvad Javelin on Ukrainasse kohale jõudnud. Nüüd on plaanis saata laskemoona, relvastust, meditsiini- ja isikukaitsevahendeid ning muu varustuse seas ka tankitõrjemiine.

"Katsume võimalikult kiiresti saada korda kõik paberid, mis selleks vaja on. Me ei saa kahjuks väga palju detailidest rääkida, mis järjekorras, kui palju, kuidas. Täna saame öelda niipalju, et sellest täiendavast nomenklatuurist on tankitõrjemiinid üks täiendav asi ja neid on plaanis saata palju," rääkis kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm.

Kuigi Vene vägedel pole õnnestunud oluliselt edasi tungida, on Krimmi suunal ukrainlastel jätkuvalt veidi kehvemini läinud. Seal on Venemaa eesmärk luua maaühendus nn rahvavaabariikide ja krimmi vahel. Tšernihivit ja Harkivit vallutada ei õnnestunud ja nüüd üritatakse tõenäoliselt linnadest mööduda. Lisaks on ette valmistatud võimalik meredessant tõenäoliselt Odessale, et veelgi Ukraina sõjajõude uuest kohast survestada.

Valgevene suunalt otseseid ohumärke pole, kuigi mõningaid infokilde on laekunud, et üksusi valmistatakse võimalikuks siirdumiseks ette.

"Aga noh, nii nagu president Lukašenko on öelnud, et kui Vene Föderatsioon küsib ja palub abi nii-öelda selles operatsioonis osaleda, siis ta osaleb, tänaseks päevaks ta seda teinud ei ole, aga noh, ka Lukašenko on suhteliselt ettearvamatu tegelane," ütles Grosberg.