Oluline Venemaa-Ukraina sõjas teisipäeval, 4. augustil kell 20.48:

- Venemaa heitis Kramatorskile liugpomme; 

- Ukraina piirivalve: Venemaa kavatseb tungida Tšernihivi oblastisse;

- Ukraina ründas Wildberriese ladusid Moskva ja Peterburi lähedal;

- Venemaa teatel hukkus Ukraina droonirünnakutes kuus inimest ja said kahjustada laod;

- Zalužnõi: Ukraina ei ühine kunagi NATO-ga;

- Vene õhutõrje tulistas Leningradi oblasti kohal alla kuus drooni;

- Ukraina droonid tabasid okupeeritud Krimmis Vene radarisüsteeme;

- Venemaa teatel hukkus randa tabanud Ukraina droonirünnakus seitse inimest;

- Ukraina kehtestas Venemaa kaitsetööstusele uued sanktsioonid;

- Venemaa õhurünnakutes hukkus Ukraina kirdeosas inimene;

- Ukraina peaministri hinnangul tuleb talv Ukrainale raske;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1240 sõdurit.

Ukraina piirivalve: Venemaa kavatseb tungida Tšernihivi oblastisse

Venemaa okupatsioonivägi võib valmistuda sissetungiks Põhja-Ukrainas asuvasse Tšernihivi oblastisse, vahendas portaal Unian teisipäeval piirivalveameti pressiesindaja Andri Demtšenko sõnu.

"Peastaap märkis, et luureandmete kohaselt kavatseb vaenlane kasutada seda Ukraina piiriosa Tšernihivi oblastis, et üritada sissetungi läbi viia. Või siis, isegi kui tal pole piisavalt jõude, siis proovivad teha selliseid demonstratiivseid samme, et Ukraina suunaks edaspidi sellele suunale täiendavaid jõude, kasutamata neid olulisematel suundadel," ütles Demtšenko.

Samal ajal lisas ta, et hetkel ei registreeri Ukraina relvajõud Vene Föderatsiooni katseid seda piiriosa ületada.

"Praegu ei ole me täheldanud, et vaenlane oleks juba kasutanud jalaväerühmi, kes üritaksid meie piiri ületada. Lisaks ei ole praegu täheldatud isegi sabotaaži- ja luurerühmade tegevust. Loomulikult ei tohi me lõdvaks lasta, sest vaenlane on salakaval. See, mis toimub Tšernihivi oblastis iga päev, on suurtükiväe ja droonide tulistamine," ütles Demtšenko.

Venemaa heitis Kramatorskile liugpomme

Venemaa heitis teisipäeval Donetski oblastis asuvale Kramatorskile liugpomme, mistõttu sai vigastada kümneid inimesi.

"Venelased heitsid kesklinnale kaks liugpommi, kahjustades elamuid ja muid rajatisi," ütles Donetski oblasti administratsiooni (RAS) juht Vadõm Filaškin.

Tema sõnul töötavad kohapeal päästeteenistused.

Kella 12.15 paiku teatati üheksast kannatanust. Seejärel kell 14.22 selgus, et uues Venemaa rünnakus sai vigastada 22 inimest.

Venemaa korraldas teisipäeval ka raketirünnakuid Odessa lähedal asuvale rahvarohkele piirkonnale ning pommitas Lasunka jäätisetootja ladusid.

Ukraina ründas Wildberriese ladusid Moskva ja Peterburi lähedal

Ukraina sõjavägi korraldas ööl vastu teisipäeva Venemaale laiaulatusliku droonirünnaku, tabades teadete kohaselt logistika- ja naftataristut riigi eri piirkondades, vahendasid Venemaa sotsiaalmeediakanalid.

Kohalike elanike sotsiaalmeediasse postitatud fotodelt ja videotelt on näha paksu musta suitsu tõusmas Moskva oblastis Tšehhovi linnas asuvast Wildberriese logistikakeskusest, mis paikneb Kremlist umbes 65 kilomeetrit lõunas. Enne rünnakut nähti linna kohal lendamas Ukraina droone.

Chekhov pic.twitter.com/O6g3YH94rM

— Exilenova+ (@Exilenova_plus) August 4, 2026

Teadete kohaselt nähti hiljem hommikul suitsu tõusmas ka Leningradi oblastis Krasnõi Bori asulas paiknevast Wildberriese laost. Asula asub Peterburist ligikaudu 33 kilomeetrit kagus.

Leningradi oblasti kuberner Aleksandr Drozdenko kinnitas hiljem, et droonid tabasid Krasnõi Boris täpsustamata ladu.

Moment of the attack. pic.twitter.com/KbxQxkS7OY

— Exilenova+ (@Exilenova_plus) August 4, 2026

Peterburi ja Moskva ümbrust on Venemaa täieulatusliku sissetungi ajal rünnatud harva, kuna suurte linnade ümber on koondatud tugev õhutõrje.

Viimastel kuudel on aga Ukraina droonitehnoloogia areng võimaldanud õhutõrjest tõhusamalt läbi tungida, tabades mitmesuguseid sihtmärke tugevalt kindlustatud linnades, sealhulgas Moskvas ja Peterburis.

Kuna Ukraina rünnakud Venemaa taristule sagenevad, on viimastel nädalatel korduvalt tabatud ka e-kaubanduse hiiglase Amazoniga sageli võrreldava Wildberriese rajatisi.

Hiljutiste rünnakute tagajärjel võivad platvormi müüjate kahjud ulatuda 215–280 miljardi rublani (2,7–3,5 miljardit dollarit), vahendas Venemaa Forbes Data Insighti analüütikule Sergei Semkole viidates.

Krasniy Bor Wildberries caught on fire after an attack. pic.twitter.com/Qkq7dTnxUv

— Exilenova+ (@Exilenova_plus) August 4, 2026

Wildberries pakub oma veebilehel mitmesugust sõjavarustust, sealhulgas droonikomponente ja kuuliveste. Samal ajal kehtestas Euroopa Liit juulis ettevõtte pangandusüksusele sanktsioonid, kuna see panustab rahaliselt Venemaa riigieelarvesse.

Wildberriesele ja selle asutajale, Venemaa rikkaimale naisele Tatjana Kimile on Venemaa täieulatusliku sissetungi tõttu Ukrainasse kehtestatud rahvusvahelised sanktsioonid. 

2022. aastal ettevõttele sanktsioone kehtestades nimetas Poola Wildberriesit "Venemaa Föderatsiooni suurimaks maksumaksjaks".

Mujal Venemaal puhkes teadete kohaselt Ukraina rünnaku järel suur tulekahju Samara oblastis asuvas Sõzrani naftarafineerimistehases. Kuigi esialgu polnud selge, millist relvastust rünnakus kasutati, on Kiievi väed tehast korduvalt pikamaadroonidega sihikule võtnud.

Kiiev peab energiarajatisi õigustatud sõjalisteks sihtmärkideks, kuna need toodavad kütust ja rahastavad Kremli sõjamasinat.

Ukraina on korraldanud üha edukamaid kaugrünnakuid Venemaa naftataristule, tabades naftabaase, häirides tootmist suurtes rajatistes ja peatades mõnel juhul tegevuse määramata ajaks.

The Kyiv Independentil ei õnnestunud neid teateid koheselt kinnitada. Ukraina ei ole teatatud rünnakuid kommenteerinud. Tekitatud kahju täielik ulatus polnud esialgu selge.

Venemaa teatel hukkus Ukraina droonirünnakutes kuus inimest ja said kahjustada laod

Kuberneride sõnul hukkus Ukraina öistes rünnakutes Venemaale kuus ja sai vigastada üheksa inimest, samuti said kahjustada Moskva ja Peterburi lähedal asuvad laod. 

Moskva oblasti kuberner Andrei Vorobjov teatas teisipäeval sotsiaalmeedias, et piirkonda tabanud Ukraina droonirünnakus hukkus viis ja sai vigastada kuus inimest. 

Üks ladu süttis põlema, kuid tuli kustutati hiljem, lisas kuberner täpsemaid üksikasju avaldamata.

Venemaa suuruselt teise linna Peterburi lähedal tabasid droonid laokompleksi, teatas oblasti kuberner Aleksandr Drozdenko objekti täpsustamata. Selles rünnakus sai üks inimene vigastada.

Venemaa suurim e-kaubanduse ettevõte Wildberries, mida Ukraina on viimastes rünnakutes korduvalt sihikule võtnud, teatas, et nende Peterburi lähedal asuv ladu süttis põlema, kuid keegi kannatada ei saanud.

Ukraina piiri lähedal asuvas Belgorodi oblastis hukkus naine ja kaks inimest sai haavata, kui droon tabas öösel autot, teatasid piirkonna võimud.

Ukraina põhjaosas asuvale Sumõ linnale korraldatud Venemaa liugpommirünnakutes hukkus kaks last ja eakas naine ning neli inimest vajas arstiabi, teatas piirkonna kuberner Oleh Hrõhorov.

Uudisteagentuuril Reuters ei õnnestunud kõiki teateid sõltumatult kinnitada.

Zalužnõi: Ukraina ei ühine kunagi NATO-ga

Ukraina relvajõudude endine ülemjuhataja Valeri Zalužnõi ütles esmaspäeval, et alates 2022. aastast Venemaa sissetungi vastu võitlev riik ei ühine kunagi NATO-ga, seda vaatamata Kiievi väljendatud kavatsusele saada sõjalise alliansi liikmeks.

Zalužnõi, ülipopulaarne endine tippkindral, kelle Ukraina president Volodõmõr Zelenski 2024. aastal ametist vabastas, ütles seda suursaadikute kohtumisel Kiievis, vahendab uudisteväljaanne European Pravda.

"Ma tunnen NATO-t väga hästi. Olen umbes 12 aastat isiklikult töötanud NATO standardite omandamise nimel ja igal aastal kuulanud sama muinasjuttu, et me kohe-kohe ühineme," tsiteeris väljaanne Zalužnõi sõnu.

"Kahjuks me ei ühine kunagi," lisas Zalužnõi, kes on praegu Ukraina suursaadik Suurbritannias.

Ta ütles, et arvestades Ukraina relvajõudude praegust arengutaset, on Ukrainal võimatu ühineda alliansiga, mis Zalužnõi sõnul järgib teisest maailmasõjast pärinevaid doktriine.

Ukraina on uhke oma sõjatööstuse arengu üle, eriti droonitehnoloogias, mida riik on alates Venemaa sissetungist neli ja pool aastat tagasi ulatuslikult arendanud.

Eelmisel kuul Briti ajalehes The Daily Telegraph avaldatud arvamusloos ütles Zalužnõi, et Ukraina sõda on tõstatanud ebamugavaid küsimusi selle kohta, kas NATO on 21. sajandi konfliktideks valmis.

"Ukrainal on igati põhjust hinnata toetust, mida NATO liikmed on pakkunud ja jätkuvalt pakuvad. Kuid austus alliansi vastu ei tohiks takistada selle puuduste ausat hindamist," kirjutas ta.

Ta lisas, et Ukraina võime sõda pidada sõltub suuresti liitlaste jätkuvast toetusest.

Zalužnõi on endiselt Ukraina kõige usaldusväärsem avaliku elu tegelane 73-protsendise toetusega, selgub Kiievi Rahvusvahelise Sotsoloogiainstituudi juunis läbi viidud küsitlusest.

Vene õhutõrje tulistas Leningradi oblasti kohal alla kuus drooni

Leningradi oblasti kuberner Aleksandr Drozdenko teatas teisipäeva varahommikul, et Ukraina õhurünnaku tõrjumisel tulistati alla kuus drooni.

"Leningradi oblasti kohal on alla tulistatud kuus drooni," kinnitas kuberner riiklikus sõnumirakenduses Max.

 Ametniku sõnul droonirünnakuga seotud tegevused veel kestavad.

Ukraina droonid tabasid okupeeritud Krimmis Vene radarisüsteeme

Ukraina sõjaväeluure kasutas vastvalminud Magura mereplatvorme, mis kandsid droone, et anda löök kahele Venemaa radariga seotud sihtmärgile ajutiselt okupeeritud Krimmis, teatas väljaanne Kyiv Independent.

Operatsiooni viis juuli lõpus läbi sõjaväeluure eriüksus ja see oli suunatud radarisüsteemi Podlet juhtimismasina ja tuvastussüsteemi Parol-4 radari vastu.
Sõjaväeluure tõi välja, et operatsioon tähistas esimest korda, mil uued Magura platvormid võimaldasid Ukraina vägedel saata droone Venemaa maasihtmärkide vastu okupeeritud Krimmis. 

Ukraine's military intelligence (HUR) released footage showing modified Magura naval drones striking Russian military targets in occupied Crimea. During the late July operation, the Group 13 special unit deployed new sea drone platforms equipped with FPV drones to strike key air… pic.twitter.com/iXMouKHtXj

— The Kyiv Independent (@KyivIndependent) August 3, 2026

"Edaspidi ohustavad meie Magurad okupante ka maal ja see viib võitluse põhimõtteliselt uude dimensiooni," seisis teadaandes.

Sõjaväeluure teatel oli eelnevalt Magura meredroonide abil hävitatud üheksa Venemaa alust ja kahjustanud veel viit. Lisaks on eriüksus hävitanud kolm kopterit ja kaks hävituslennukit ning kahjustanud veel ühte kopterit.

Sõjaväeluure esitles oma uusimaid Magura meredroone esmakordselt avalikkusele 14. mail 2025. aastal. Platvormid on mänginud Ukraina Musta mere kampaanias võtmerolli. 

Eraldiseisvalt teatati esmaspäeva öösel plahvatustest ja tulekahjudest üle kogu okupeeritud Krimmi. Kohalikud elanikud teatasid plahvatustest Kertšis ning kohaliku seirekanali andmetel suleti kella ühe paiku öösel kohaliku aja järgi Krimmi sild, mis ühendab okupeeritud poolsaart Mandri-Venemaaga.

Venemaa teatel hukkus randa tabanud Ukraina droonirünnakus seitse inimest

Kohalike võimude teatel hukkus Lõuna-Venemaal rahvarohket randa tabanud droonirünnakus seitse inimest, kelle hulgas oli kolm last.

BBC kinnitatud sotsiaalmeedia videotelt on näha kalju poole sööstvat drooni, mis plahvatab all rannas. Kaldal ja vees viibivad turistid jälgivad toimuvat pealt.

Krasnodari krai kuberneri Venjamin Kondratjevi sõnul kasvas vigastatute koguarv 40-ni ning 17 inimest viidi haiglasse.

Ukraina ei ole juhtunut kommenteerinud. Mõlemad osapooled eitavad tsiviilisikute sihilikku ründamist. 

Drooni tegelik sihtmärk on teadmata. 

BREAKING:

The death toll from this morning's drone explosion on a beach in Gelendzhik, Russia has increased to 7, including 3 children. 40+ are wounded.

Russian mobile fire teams shot down the Ukrainian drone as it was on its way to strike the Rassvet recreation base, which… pic.twitter.com/SMgemDFLDj

— Visegrád 24 (@visegrad24) August 3, 2026

Mõnede Ukraina Telegrami kanalite väitel kukkus droon randa elektroonilise sõjapidamise tõttu, mis summutas selle signaali. 

Venemaa meedia tsiteeris mitut pealtnägijat, kelle sõnul eelnes plahvatusele tulistamine, mis viitab sellele, et õhutõrje võis üritada drooni alla lasta.

Droon kukkus alla Musta mere rannikul Arhipo-Ossipovka küla lähistel. Tegemist on venelaste seas populaarse puhkuse sihtkohaga, eriti pärast seda, kui sanktsioonid on paljude jaoks piiranud rahvusvahelist reisimist.

Turistid ja Arhipo-Ossipovka elanikud rääkisid kohalikule meediale, et enne droonirünnakut õhuhäiret ei antud.

Ukraina kehtestas Venemaa kaitsetööstusele uued sanktsioonid 

Ukraina kehtestas Venemaa kaitsetööstusele uued sanktsioonid, mis on suunatud 23 eraisiku ja 20 juriidilise isiku vastu, kellel on sidemeid Venemaa sõjatööstuskompleksiga, teatas Kyiv Independent.

Uues sanktsioonide määruses märgitud sihtmärkide hulgas on Leningradi oblastis asuv riiklik kaitsetööstusettevõte Morozovi lõhkeainete tehas. Tehas toodab lõhkeaineid ja komponente rakettidele, mille hulgas on Venemaa ballistilisele raketile Iskander-M.

Morozovi tehas kuulub Venemaa riiklikule kaitsetööstuskontsernile Rostec, millele on kehtestatud ühtlasi rahvusvahelised sanktsioonid.

Veel üks sanktsiooninimekirjas olev ettevõte on elektroonikatootja Spets-Elektronkomplekt, mis toodab komponente tsiviil- ja sõjalise otstarbega kaupadele. Ettevõte osaleb mitmete Venemaa raketimudelite osade tootmises.

"Iga ettevõte, mis kaotab juurdepääsu komponentidele, tehnoloogiatele või rahastamisele, toodab sõja jaoks vähem ballistilisi rakette, droone ja muid relvi," seletas ütles president Volodõmõr Zelenski sanktsioonipoliitika nõunik Vladõslav Vlasjuk.

Sanktsioonid on suunatud ka mehitamata õhusõidukitele spetsialiseerunud Venemaa ettevõtte BPLA-Ural ning õhutõrjesüsteeme ja mitmelasulisi raketiheitjaid tootva Valgevene ettevõtte Kidma Tek vastu.

Samuti on nimekirja kantud Venemaa IT-ettevõtted, mis arendavad infoturbe tarkvara riigi- ja erasektori klientidele.

"Mida rohkem riike selliste piirangutega ühineb, siis seda nõrgemaks muutub Venemaa võime Ukrainale lööke anda," sõnas Vlasjuk.

Värskeim samm järgneb varasematele sanktsioonidele, mille Kiiev kehtestas 29. mail, kui president Volodõmõr Zelenski allkirjastas määrused, millega viidi Ukraina piirangud kooskõlla Euroopa Liidu 20. sanktsioonipaketiga Venemaa vastu.

See pakett oli suunatud Venemaa kaitse-, energia-, finants- ja kaubandussektori ning elektroonilise sõjapidamise seadmete, drooni- ja raketikomponentide tootmisega tegelevate ettevõtete vastu.

Venemaa õhurünnakutes hukkus Ukraina kirdeosas inimene

Venemaa õhurünnakutes hukkus ööl vastu teisipäeva Ukraina kirdeosas asuvas Sumõs vähemalt üks inimene, teatas piirkondliku sõjaväeadministratsiooni juht Oleh Grõgorov.

Veel mitmeid inimesi sai haavara.

Pommitamine toimus pärast Ukraina õhurünnakuid, milles hukkus 11 ja sai haavata kümneid inimesi Venemaa Musta mere kuurordis ning annekteeritud Krimmis.

"Venelased ründasid linna tsiviiltaristut juhitavate lennukipommidega," kinnitas Grõgorov suhtlusvõrgustikus Telegram.

"Kahjuks on praeguseks teavet ühe hukkunu kohta. On ka mitmeid haavatuid," jätkas ametnik.

Grõgorovi täpsustusel tabati Kovpakivskõi rajoonis kolme asukohta, kus rünnaku alla sattusid eramajad ja taristu.

Ukraina peaministri hinnangul tuleb talv Ukrainale raske

Energiasektori katmata vajadus on talve eel umbes 650 miljonit eurot, ütles esmaspäeval Ukraina peaminister Serhi Koretskõi, kelle hinnangul tuleb talv Ukrainale raske, edastas uudisteagentuur Unian.

Koretskõi rääkis teemal Kiievis toimunud kohtumisel suursaadikutega.

"Lisaks kaitsele, Euroopa Liiduga lõimumise edendamisele ja finantsstabiilsusele on neljas prioriteet energia jätkusuutlikkus. Ukraina energia toetusfondi on kogunenud juba üle kahe miljardi euro. Tööstuse katmata vajadus enne järgmist talve on aga umbes 650 miljonit eurot. Seetõttu ei tohi abivahendite mobiliseerimise tempot aeglustada. See talv tuleb objektiivselt raske," sõnas Koretskõi

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1240 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 451 750 (+1240);

- tankid 12 237 (+5);

- jalaväe lahingumasinad 25 079 (+4);

- suurtükisüsteemid 47 331 (+55);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2000 (+4);

- õhutõrjesüsteemid 1 538 (+5);

- lennukid 439 (+0);

- kopterid 354 (+0);

- maapealsed droonisüsteemid 2124 (+12);

- operatiivtaktikalised droonid 442 740 (+1792);

- tiibraketid 5007 (+0);

- laevad/kaatrid 34 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 129 817 (+379);

- eritehnika 4492 (+0);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.