Martin Hurt: Kiiev on humanitaarkatastroofi mõttes tiksuv pomm
Kuna Kiievisse on üha raskem sisse ja tsiviilelanikel sealt ka välja pääseda, on humanitaarkatastroofi mõttes tegemist tiksuva pommiga, ütles Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Martin Hurt.
"Ei ole tulnud teateid, et Kiiev oleks ära lõigatud, aga sinna on raske sisse ja välja pääseda. Suurimad probleemid on tsiviilelanikkonnal ehk humanitaarkatastroofi mõttes on tegemist tiksuva pommiga. Ja olukord halveneb iga päevaga," rääkis Hurt neljapäeva hommikul "Terevisioonis".
Ta lisas, et Vene väed on viimastel päevadel ja ka möödunud ööl jätkanud raketirünnakuid Kiievile.
"Tsiviilelanikkonna seas hakkab ohvreid juurde tulema. Tänase seisuga on juba umbes 2000 Ukraina tsiviilelanikku surma saanud. Eks venelased üritavad ka strateegilisi objekte hävitada, aga näiteks Kiievi kesklinna raudteejaama tabamine on suurem oht tsiviilelanikkonnale, kui Ukraina relvajõududele."
Küsimusele, miks ei ole Kiievi suunas liikunud 50-70 kilomeetri pikkune kolonn suutnud edasi liikuda ja miks Ukraina pole seda ise rünnanud, vastas Hurt, et ilmselt on tekkinud probleeme järelveoga ehk venelastel on puudus kütusest ja toidust.
"Me tegelikult ei tea, kui edukad on ukrainlased järelvedu segama. Vene vägesid on sellel magistraalil tõesti väga palju. Kõige lihtsam oleks seda kaugtulega rünnata ja hävitada, aga seda pole tehtud. Ukrainlaste võimekus hakkab otsa lõppema. Kui neil see alles oleks, eks nad oleks üritanud neid sihtmärke tabada. Ehkki kolonni pikkuse tõttu on seda ka keeruline hävitada."
Venemaal endal Hurda hinnangul aga vaba ressurssi veel jätkub.
"Ameeriklaste hinnangul 75-80 protsenti Vene vägedest, mis on Ukraina aladel, on rakendatud. Ehk Venemaal on veel ressurssi. Neil on ka varusid ja kütust. Küsimus on vaid, kuidas see reaalselt maastikul toimib. Praegu on väga palju teateid, et see jääb seisma, sest kütust ja toitu sõduritele pole."
Hurda sõnul on linnade vallutamine sõjaliselt üks keerukamaid asju ja nõuab väga palju ressurssi. Seetõttu on tema hinnangul Vene vägede puhul tark mitte tormata, vaid ettevaatlikult edasi liikuda.
Viimastest sõjalistest arengutest rääkides pidas Hurt oluliseks Lõuna-Ukrainas Hersoni linna vallutamist venelaste poolt.
"See annab neile head võimaluse ületada Dnepri jõge ja avab tee läände. See on suurim muutus. Samas Ukraina vägede liikumise kohta teame vähe, mis tegelikult on positiivne. Samas on praegu näha, et alad, mille Ukraina on käest ära andnud, neid ei ole nad tagasi saanud. See on Ukraina seisukohast negatiivne."
Venelaste senist suurimat sõjalist edu Lõuna-Ukrainas seletas Hurt sellega, et see on olnud Venemaale üks suurimaid eesmärke.
"Juba 2014-ndast aastast, sest näiteks joogiveega on seal seis keeruline. Vene seisukohast on loogiline, et tekitatakse maismaaühendus Venemaa ja Krimmi vahel. Soovitakse ühendust ka Transnistriaga."
Toimetaja: Urmet Kook