Maigre rääkis "Terevisioonis", et NATO on praegu koordineerinud relvaabi andmist Ukrainale ja fokusseerinud oma tegevuse alliansi idatiiva kaitsele. Maigre lisas, et mingit "punast joont" NATO Ukrainaga seoses maha tõmmanud ei ole.

"Kui me vaatame ajalukku, siis viimane no-fly zone ehk olukord, kus NATO kehtestas lennukeelu tsooni, oli 2011 Liibüas. Ja see ei olnud ainult resolutsioon, vaid sõjaline otsus. Aga see tulenes ÜRO Julgeolekunõukogu otsusest. Aga hetkel seda otsust sealt ei tule, sest Venemaa on seal laua taga. Tuleks vaadata, millised on võimalused Julgeolekunõukogust mööda minna ja peaassambleel massiga esitada nõudmine humanitaarkoridorideks."

Kuid esimese asjana tuleks Maigre sõnul luua nii Kiievisse, Harkivisse, Hersonisse, Mariupolisse ja teistesse suurematesse linnadesse humanitaarkoridorid. Kas lennukeelu alad peaksid olema sellega seotud, on küsimus, mida tuleks vähemalt arutada.

Küsimusele, kas NATO üldse saab sekkuda Ukrainas, vastas Maigre, et see on poliitiline arutelu, millel on aga selged sõjalised järelmid.

"Igasugune NATO sekkumine tähendaks juba NATO ja Venemaa vahelist konflikti. Aga arutada, mida NATO, ÜRO ja Euroopa Liit saavad humanitaarkatastroofi välistamiseks ära teha, on midagi, mida tuleb muidugi teha."

Küsimusele, et kas relvade saatmine NATO poolt siis pole sõjaline sekkumine, vastas Maigre: "Neid relvi kasutavad Ukraina kaitseväelased."

Miks NATO 1999 Jugoslaavias sekkus, aga täna mitte, seletas Maigre sellega, et Venemaa on tuumariik.