Bensiini hind jääb hinnatõusu järel napilt alla kahe euro

{{1646646780000 | amCalendar}}
Kütuse hind tanklas 7. märtsil
Kütuse hind tanklas 7. märtsil Autor/allikas: ERR

Esmaspäeval tõusis 95-oktaanise bensiini hind tanklates 1,949 euroni liitrist, 98-oktaanise bensiini hind kerkis 1,999 euroni ning diislikütuse hind 1,889 euroni.

Möödunud nädala neljapäeval kerkis 95-oktaanise bensiini hind viie sendi võrra 1,799 euroni liitri kohta, diislikütuse hind hüppas aga lausa 15 sendi võrra 1,739 euroni. 98-oktaanise bensiini hind tõusis neljapäeval 1,849 euroni liitrist.

Õliühingu juhi Mart Raamatu sõnul kütusehinna trend aina süveneb. "Hommikused uudised nafta maailmaturu hinna hüppelise tõusu kohta näitavad ainult seda, et hinnasurve meie tanklates kindlasti jätkub," ütles ta.

Hinnasurve taga on erinevaid faktoreid. "Kui eelmisel nädalal tegelikult otsustati esimene ring sanktsioone, siis Venemaa nafta eksport jäi nende alt välja. Nädala jooksul tuli turult infot, et Vene nafta ei leia tegelikult endale ostjaid. Aga see mõjutab hinda, mis tõusis vahemikku 110–120 dollarit barreli kohta."

"Nädalavahetusel hakkas Valge Maja poolt tulema tugevaid sõnumeid, et ikkagi otsustavad lääneriigid ka ametlikult nafta embargo peale minna. Seda tänaseks otsustatud pole, aga tugev sõnum turule anti, mis tähendab, et täna hommikul hüppas nafta hind korraks isegi 140 dollari juurde, praegu ta kaupleb kuskil 128 dollari juures," rääkis Raamat.

Venemaa nafta asendamiseks otsustas Rahvusvaheline Energiaagentuur paisata turule erakorralisena 60 miljonit barrelit naftat.

"Aga sellega turg ei rahunenud, see näitab ära, et turg ootab pikaajalisi lahendusi. On palju räägitud sellest, et Iraani tuumakõnelused võivad jõuda kulminatsioonini ja taas Iraani nafta maailmaturule jõuda. Nädalavahetusel käisid ka USA diplomaadid Venezuelas, teatavasti ka nende nafta ei jõua embargo tõttu maailmaturule. Tegelikult ei tea, kuidas seda asendada, Venemaa naftaeksport on väga suur, suurusjärgus 5 miljonit barrelit ja tegelikult, et turgusid rahustada, peaks ka OPEC mingisuguse sammu astuma, mida nad seni teinud ei ole," ütles Raamat.

Raamatu sõnul oleks suured tootjariigid nagu Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid valmis tootmist suurendama, kuna neil on tehniline suutlikkus, kuid see on diplomaatia ja geopoliitika taga.

"Kindlasti kujutan ette, et lääneriikide diplomaadid teevad suurt tööd, et OPEC tuleks kaasa ja natuke suurendaks tootmist," rääkis Raamat.

Praeguses turusituatsioonis pole võimalik prognoosida, milliseks võib tanklates tipuhind kujuneda. "Kindlasti sõltub siin ka, mis need sammud lähiajal on. Näeme, et palju mõjutavad poliitilised otsused turgu ja ka naftahinda. Täna ei julge öelda, mida tähendab see, kui pannakse ametlik naftaekspordiembargo peale. Meie valitsusel on kindlasti võimalik lühiajaliselt leevendust tuua, aktsiisipoliitika on iga riigi enda teha ja kui otsime kiiret lahendust, siis see tooks hinna alla, aga loomulikult on surve ikka üles," ütles Raamat .

Toimetaja: Barbara Oja, intervjueeris Margitta Otsmaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: