"Kooskõlastatult justiitsministeeriumiga teeme ettepaneku lisada eelnõusse elektrišokirelva kasutamise aluseid puudutavad muudatused," öeldakse siseminister Lauri Läänemetsa allkirjaga dokumendis, mis on saadetud riigikogu õiguskomisjonile. Komisjonis on menetluses relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu 627 SE.

Kui varem võis politsei või muu korrakaitseorgan kasutada taserit olulise või kõrgendatud ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, siis täienduste kinnitamisel riigikogus võib  elektrišokirelva kasutada ka isiku kinnipidamiseks, kui see on vajalik tema vastupanu- või põgenemisvõimetuks muutmiseks.  

Samas rõhutatakse, et taseri kasutamine on seadusega rangelt piiritletud ja seda võib kasutada juhul, kui isikult võib seaduse või kohtulahendi alusel võtta vabaduse või see on temalt seaduse või kohtulahendi alusel võetud ning olukorras, kus isik püüab põgeneda või osutab kinnipidamisel vastupanu, nagu näiteks psühhiaatrilise abi seaduse alusel kohaldatav tahtest olenematu psühhiaatriline abi või väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel toimuv kinnipidamine väljasaatmiskeskuses.

Ühtlasi jäetakse kehtivast regulatsioonist välja nõue, et elektrišokirelva võib kasutada alles siis, kui ohu tõrjumine muu vahetu sunni vahendiga, välja arvatud tulirelvaga, ei ole võimalik.

Siseministeerium tõdeb, et kui 2014. aastal korrakaitseseaduse muutmisega sisuliselt tõsteti taseri kasutamise lävendit – lubades seda kasutada ainult kõrgendatud ohu korral ja võrdsustades selle sisuliselt tulirelva kasutamisega – siis nüüd on sellest loobutud.

Ministeerium: taser pole ohtlikum kui nui

Ministeerium põhjendab seda ettepanekut sellega, et kui seaduse varasema versiooni seletuskirja kohaselt oli elektrišokirelv isiku tervist potentsiaalselt ohustav relv, siis nüüd on sellest seisukohast taseri kasutamise senise praktikale tuginedes loobutud.

"Senine kogemus näitab, et elektrišokirelvi on kasutatud kaalutletult, negatiivsed tagajärjed puuduvad või on vähesed ning kasutamise õigus antakse olukordades, kus elektrišokirelva kasutamine võib olla tõhusam või kujutada vähem ohtu tervisele kui teenistusrelva või mõne erivahendi kasutamine. Kindlasti ei kasuta politseiametnikud elektrišokirelva kergekäeliselt, vaid iga kord hinnatakse olukorda ja relva kasutamise vajadust," märkis siseministeerium.

Samas kirjas tuuakse ka välja teiste maade uuringute tulemused, mille kohaselt võib  elektrišokirelv tekitada vähem kahjustusi kui näiteks teleskoopnuia kasutamine. Nii selgus Ameerika Ühendriikides 2009. aastal avalikustatud uuringust, et 1201 isikust, kelle peal elektrišokirelva kasutati, sai vigastada 0,25 protsenti.

Ühe teise USA-s läbi viidud mahuka uuringu kohaselt suurendas politseiametnike füüsilise jõu kasutamine (käed, rusikad, jalad) sunni kohaldamiseks vigastuste tekkimise tõenäosust nii politseiametnikele endile kui ka korrarikkujatele. Samal ajal vähendasid gaasirelvade ja elektrišokirelvade kasutamine korrarikkujate vigastamise tõenäosust. Gaasirelva kasutamine vähendas korrarikkujate vigastamise tõenäosust 65 protsendi ja elektrišokirelvade kasutamine 70 protsendi võrra.

"Elektrišokirelva on võimalik kasutada palju suuremalt distantsilt ja vajadusel jätkata elektriimpulsside andmist, kui isik ei allu korraldustele. Füüsilise jõu kasutamise tagajärjed on üldjuhul väga raskesti ennustatavad," tõdes ministeerium oma selgitustes.

Samuti on taseri kasutamisel tekitatav valu kestus on ilmselgelt oluliselt lühem, kui teenistuskoera hammustamisega või teleskoopnuia löögist tekkiva valu kestus ning nende, aga ka gaasipihusti kasutamise tagajärjed võivad olla tuntavad mitu päeva, märkis siseministeerium.

Taser võib surma põhjustada ainult suure ebaõnne korral

Elektrišokirelva kasutamisega kaasnevad raskemad vigastused ja surmajuhtumid võivad olla põhjustatud kukkumistest, narkootikumide tarvitamisest või südamehaigustest. Taserist tulev vool häirib isiku koordinatsiooni või muudab ta liikumisvõimetuks, mistõttu põhjustab teisejärgulisi vigastusi nagu marrastused või põrutused, eelkõige kukkumine. Kukkumisega võib halvemal juhul, näiteks pead vastu objekti ära lüües, kaasneda isegi isiku surm.

Samas ei ole elektrišokirelvast tulenev laeng iseenesest surmav, kinnitab ministeerium viidates vastavatele uuringutele.

Taseri võimalikku ohtu südametegevusele tuleks siiski arvestada, sihtides selle nõelad mitte rindkeresse, vaid alakehasse, vöökohta või selga. Samuti tuleks hoiduda tabamusest pea või kubeme piirkonda.

Eestis on taseri kasutamise reeglid liialt piiravad

Siseministeerium rõhutas, et kõikides riikides, kus on kasutusel samasuguse tööpõhimõttega elektrišokirelv, puudub selle kasutamisel astmelisus ehk taser on kasutatav samal tasemel politseinuia ja gaasiga ning seda võib kasutada ka enne füüsilise jõu kasutamist.

"Eestis praegu kasutusel olev lähenemine, kus elektrišokirelv on võrdsustatud tulirelvaga, on kõikidest võrreldavatest riikidest erinev ja kitsendab liigselt selle relva kasutamisvõimalusi," tõdes ministeerium.

Siseministeerium teeb ka ettepaneku täiendada seadust nõudega, et ministeerium esitab hiljemalt 2025. aastal analüüsi selle kohta, milline oli elektrišokirelva kasutamise aluste muutmise mõju.

"Võib eeldada, et muudatuste tulemusel elektrišokirelva kasutamise aktiivsus suureneb. See on ka muudatuste üks eesmärk, et elektrišokirelv oleks võimalik alternatiiv gaasipihusti ja teleskoopnuia kõrval, mitte nende järel," tõdes ministeerium.  

Küll aga rõhutatakse kirjas, et politsei- ja piirivalveamet on senise praktika kohaselt kõiki elektrišokirelva kasutamise juhtusid hilisemalt ka analüüsinud. Elektrišokirelva kasutamisel luuakse logifail ning kogu tegevus jäädvustatakse helis ja pildis. Samuti on analüüsimisel võimalik kasutada vormikaamerate salvestisi. Nende põhjal saab hinnata, kas elektrišokirelva kasutamine oli seaduspärane ja proportsionaalne, keskkond oli elektrišokirelva kasutamiseks sobilik, kasutamine aitas eesmärki saavutada ning kas ja millised vigastused selle kasutamisega tekkisid.