Sotsiaalpartnerid ja MKM kutsuvad leevendama raiemahtude piiranguid

{{1647320580000 | amCalendar}}
Eesti palgid
Eesti palgid Autor/allikas: Margus Muld/ERR

Kaubanduskoda, tööandjate keskliit ja ametiühingud kutsusid teisipäeva hommikul Ukraina sõjale viidates leevendama loodusressursside kasutamisele seatud piiranguid. Paar tundi hiljem teatas majandusministeerium, et ettevõtlusminister Andres Sutt tegi keskkonnaministeeriumile ettepaneku ajutiselt suurendada raiemahtusid.

"Sõda Ukrainas ja sellega kaasnevad vajalikud sanktsioonid on viinud Eesti ettevõtted toorainepuudusesse, mille tõttu on ohus eeskätt metsa- ja puidusektori ning sellega seotud valdkondade ettevõtete toimimine," seisab kolme organisatsiooni ühispöördumises peaminister Kaja Kallasele.

"Kõige kiirem ja tõhusam viis olukorra leevendamiseks on vähendada Eesti kodumaiste ressursside, eriti puidu kasutamiseks seatud piiranguid ja seda tuleb teha kohe," rõhutasid ettevõtete katusorganisatsioonide ning töötajaid esindava ametiühingute keskliidu juhid oma kirjas.

"Maailma praeguses majanduspoliitilises olukorras, kus kehtestatud vajalike sanktsioonide tõttu on vähenenud või takistatud Venemaalt ja Valgevenest pärit puidu ja metallide kättesaadavus, tuleb valitsusel kiiresti võtta vastu otsused, kuidas saaksid meie ettevõtted samas mahus tegevust jätkata ning minimeerida Eesti majandusele tekkivat kahju niigi turbulentses olukorras," ütles kaubandus-tööstuskoja juht Mait Palts pressiteate vahendusel. "Laod on juba tühjad ning riigimehelikke otsuseid on vaja kohe!"

"Eestis toob metsa- ja puidutööstus otse või kaudselt leiva lauale 56 000 inimesele ehk pea igale kümnendale töötajale. Seejuures on nende töökohtade osatähtsus eriti suur just maapiirkondades," kommenteeris ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson. "Õnneks on meil taastuv loodusvara puit endal Eestis olemas ning selle tark kasutamine suuremas mahus ning piirangute kasvõi ajutine leevendamine toetaks Eesti majandust keerulisel ajal, aitaks vähendada paratamatut hinnatõusu ning sellega seoses üleüldist eestimaalaste heaolu langust. Viimane on ka julgeolekurisk – kiire inflatsioon, millele lisanduks veel töökohtade vähenemine Eesti olulistest sektorites, suurendaks rahulolematust ning  teeks Eesti inimesed haavatavamaks vaenuliku riigi provokatsioonide suhtes."

Kolme organisatsiooni nimel saadetud pressiteates seisab, et aina suurenenud siseriiklike piirangute ja toorme saadavuse ebakindluse tõttu, mille on põhjustanud näiteks raiemahtude vähendamine, aga ka Natura alade raiepiirangud ja linnupesitsuse põhjendamatud piirangud, on Eesti ettevõtetel tulnud vajaminevat puidutooret aina enam sisse osta ning ligi kolmandik Eesti tööstusele vajaminevast puidutoorainest imporditi Venemaalt või Valgevenest.

Puitu kasutatakse aga lisaks sae- ja metsatööstusele ka näiteks ehituses, erinevate toodete (mööbel, uksed-aknad, puitmajad) tootmises ja kaugküttes, seega on tooraine defitsiidi mõjud oluliselt laiemad kui vaid ühes sektoris.

Näiteks puiduhakke ja biomassi defitsiidi korral on kaugküttejaamad sunnitud inimestele toasooja tagamiseks kasutama Vene päritolu gaasi või konkureerima puidutööstusega toormaterjali pärast. See süvendaks kriisi mõju tööstuses ning samaaegselt tooks kaasa suure toasooja hinnatõusu, märgitakse pressiteates.

Kaubandus-tööstuskoja, tööandjate keskliidu ja ametiühingute keskliidu ettepanekud peaministrile:

1. Vaadata üle riigimetsa raiemahud, mida keskkonnaminister Tõnis Möldri otsusega kärbiti, ning suurendada neid vastavalt esialgsele ja jätkusuutliku metsamajanduse põhimõtetele vastavale ettepanekule.

2. Anda kiiresti selge tegutsemisraamistik algavaks kevadiseks pesitsusperioodiks, mis võimaldab metsatöödega jätkata vajalikus mahus.

3. Anda Riigimetsa Majandamise Keskusele ülesandeks jätkata kevadisi raietegevusi männikutes ning mitte pikendada raierahu riigimetsades 14 päeva juuni lõpuni, vaid piirduda senise praktikaga.

4. Maagaasi osakaalu vähendamiseks kaugküttes ja biomassi osakaalu suurendamiseks analüüsida, kas lisaks olemasolevatele on vaja töötada välja ja rakendada täiendavaid toetusmeetmed.

5. Täiendavalt tuleb analüüsida meetmeid, mis aitavad leevendada ettevõtete kiiresti kasvavaid kulusid seoses energia, kütuste, väetiste ja teiste tootmissisendite kiire hinnatõusuga. Muuhulgas tuleb analüüsida erimärgistatud kütuse kasutamise taaslubamist erametsade majandamisel ning põllumajanduses kasutatava diiselkütuse aktsiisi langetamist Läti ja Leeduga sarnasele tasemele.

Neid meetmeid on võimalik rakendada, pidades samal ajal silmas looduskaitselisi eesmärke, rõhutavad organisatsioonid.

Pöördumisega kirjutasid alla ka Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Puitmajaliit, Eesti Mööblitööstuse Liit, Eesti Erametsaliit, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Taastuvenergia Koda ja Eesti Turbaliit.

MKM tegi ettepaneku raiemahtusid ajutiselt suurendada

Ettevõtlusminister Andres Sutt tegi keskkonnaministeeriumile ettepaneku ajutiselt suurendada raiemahtusid, et leevendada Venemaa sõjategevusest Ukraina vastu ja kaasnenud sanktsioonidest ning ebakindlusest tingitud toorainete puudust Eesti tööstusettevõtetele, teatas majandusministeerium teisipäeval.  

"Venemaa agressioon Ukrainas on toonud kaasa ebakindluse maailma toorme- ja finantsturgudel ning nii Eesti kui ka teised Euroopa Liidu riigid on seismas silmitsi ulatusliku toorainete puudujäägiga. Kuna Venemaa on olnud oluline allikas nii puidu, metalli kui väetiste importimisel, siis on Venemaa ja Valgevene suhtes kehtivatel sanktsioonidel oluline mõju paljudele Eesti tööstussektoritele. Kuid see on hind, mida oleme valmis maksma, et agressor peatada," sõnas Sutt pressiteate vahendusel.

Suti sõnul on lisaks toorainepuudusele kergitanud Venemaa sõjategevus ka energiahindu, mis samuti mõjutab ettevõtete igapäevast toimimist ja konkurentsivõimet. Kuigi lahenduste leidmine on väljakutse kogu Euroopale, on ministri sõnul riigi ülesanne pakkuda ettevõtjatele kõiki võimalikke lahendusi.

"Kui toorainet on puudu, siis saame ettevõtjaid toetada kohalike ressursside kasutuselevõtmise ajutise suurendamisega. Üheks selliseks ressursiks on puit ja raiemahtude ajutine suurendamine võimaldaks katta metsa- ja puidutööstuse, mööblitööstuse, ehitussektori jne vajadusi ning tagada meie metsasektori pikaajaline konkurentsivõime, samuti leevendada kriisi mõjusid," lisas Sutt. Täna ekspordib Eesti metsa- ja puidutööstus ca 900 000 m3 saematerjali ning impordib seda Venemaalt ja Valgevenest 1,1 milj m3. "Kuna eksporditavad ja imporditavad puidutooted on olemuselt erinevad, siis pole mõistlik impordi puudujääke ka ekspordi arvelt tasa teha," selgitas minister.

Sutt rõhutas, et kuigi rohepööre ja keskkonnasäästlik majandamine on tuleviku perspektiivis võtmetähtsusega, aitaks keskkonnaeesmärkide täitmise ajutine leevendamine Eesti majandusel tervikuna kriisiga paremini toime tulla ilma pikaajaliste keskkonnaeesmärkide saavutamist kahjustamata.

"Seetõttu palume keskkonnaministeeriumi üle vaadata tänased raiemahud ja piirangud metsatöödega jätkamiseks, et toetada Eesti metsa- ja tööstusettevõtteid. Nii võimaldame ettevõtetel tulevikus veelgi paremini rohepöörde eesmärkide täitmisele pühenduda," lisas Sutt. 

Lisaks palub MKM vaadata üle tegutsemispiirangud linnurahu perioodil, et leida tasakaalukaid võimalusi metsatöödega jätkamiseks. Raiemahtude ja ajaraami otsustamisel palub ministeerium kaasata Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liitu.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: