Euroopa Komisjon andis Eestile kaks kuud taastuvenergia direktiivi üle võtmiseks

Euroopa Komisjon nõuab Eestilt taastuvenergia direktiivi üle võtmist oma seadusandlusse lähima kahe kuu jooksul, ähvardades vastasel juhul pöörduda Euroopa Kohtusse. Komisjon on juba algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse.
"Eestil on nüüd ülevõtmise kohustuse täitmiseks ja komisjonile teatamiseks aega kaks kuud. Vastasel juhul võib komisjon otsustada anda asja Euroopa Liidu Kohtusse," teatas Euroopa Komisjon kolmapäeval.
Komisjon selgitas, et direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaeg oli 30. juuni 2021. Komisjon saatis juba 2021. aasta juulis sellekohase ametliku kirja, kuid Eesti ei ole siiani teatanud ühestki siseriiklikust meetmest direktiivi ülevõtmiseks.
Seetõttu otsustas Euroopa Komisjon kolmapäeval saata Eestile põhjendatud arvamuse, kuna Eesti ei ole üle võtnud direktiivis sätestatud EL-i õigusnorme taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta.
Direktiiviga nähti ette õigusraamistik taastuvenergia arendamiseks EL-i elektrienergia, kütte- ja jahutus- ning transpordisektoris. Direktiivis on seatud Euroopa Liidule aastaks 2030 siduv eesmärk jõuda taastuvenergia osakaaluni vähemalt 32 protsenti. Samuti on selles ette nähtud meetmed taastuvenergia kulutõhususe tagamiseks ning taastuvenergiaprojektide haldusmenetluste lihtsustamiseks.
Ühtlasi hõlbustatakse sellega kodanike osalemist energiasüsteemi ümberkujundamises ja nähakse ette konkreetsed eesmärgid taastuvenergia osakaalu suurendamiseks kütte- ja jahutussektoris ning transpordis aastaks 2030. Lisaks on tugevdatud bioenergia kestlikkuse tagamise kriteeriume.
Euroopa Komisjon, millele on pandud Euroopa Liidus kohustus jälgida EL-i reeglitest kinni pidamist, võib algatada selles kahtlustava riigi suhtes rikkumismenetluse.
Selle esimeses etapis saadetakse riigile märgukiri, milles komisjon küsib lisateavet ning riik peab sellele vastama kindlaksmääratud tähtajaks, tavaliselt kahe kuu jooksul. Kui komisjon järeldab, et liikmesriik ei täida oma EL-i õigusest tulenevaid kohustusi, võib ta saata riigile põhjendatud arvamuse, mis on põhimõtteliselt ametlik nõue järgida EL-i õigusakte.
Kui liikmesriik ikkagi nõudeid ei täida, võib komisjon suunata juhtumi Euroopa Kohtusse. Enamikul juhtudest leitakse lahendus siiski enne, kui tekib vajadus suunata juhtum kohtusse.
Toimetaja: Mait Ots