Valitsuse korraldus tugineb Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) otsusele toetada liikmesriikide strateegilise kütusevaru solidaarse kasutuselevõtmisega vedelkütuste rahvusvahelist tarnekindlust. 

Korraldusega lubatakse AS-l Eesti Varude Keskus kui varu haldajal kütust müüa, sealhulgas teha müügipakkumisi rahvusvahelisele kütuseturule.

Eesti varustatus bensiini ja diislikütusega on hästi tagatud ning mõlema kütuseliigi laovarudest jätkub tavatarbimisel ligikaudu viieks kuuks. Seetõttu kavatsetakse turule pakkuda varu, mida hoiustatakse väljaspool Eestit.

Valitsuse otsuse kohaselt tuleb varu kasutusele võtta nelja kuu jooksul ja laoseis taastada esimesel võimalusel. 

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas märkis, et kuigi Eestis pole kütuste rafineerimistehaseid, võib Venemaa naftaimpordi ärajäämine mõjutada ka meie turgu. 

"Eelkõige on tarnetõrgete korral tegemist mõjuga regiooni nõudluse ja pakkumise üldisele tasakaalule ning kütuse hindadele," ütles Aas.

Aasa sõnul imporditakse Eestisse põhiliselt valmis naftatooteid, eelkõige transpordikütust, Leedust ja Soomest.

"Venemaa energiakandjatel on küll maailmas arvestatav turuosa, kuid nii Rahvusvahelisel Energiaagentuuril kui Euroopa Liidu liikmetel on pingelisemateks olukordadeks olemas varud ja alternatiivsed varustuskanalid, mis nüüd ka turu stabiliseerimiseks osaliselt käiku lähevad," ütles Aas.

Rahvusvaheline Energiaagentuur tegi ettepaneku võtta liikmesriikide strateegilistest kütusevarudest kasutusele vähemalt 60 miljonit barrelit, mis moodustab neli protsenti ühendusse kuuluvate riikide kokku 1,5 miljardi barreli suurusest naftatoodete varust.

Vastavalt IEA saadetud jaotuskava ettepanekule on Eesti ülesanne pakkuda turule 36 tuhat barrelit varusid ehk ligikaudu 5000 tonni naftatooteid, mis moodustab Eesti varudest kaks protsenti.

Pinged maailma kütuseturul on tingitud Venemaa agressioonist Ukrainas.