Rakendusuuringute keskuse Centar ja mõttekoja Praxis mõjuanalüüs võttis luubi alla kolme aasta eest suvel jõustunud hooldereformi, mille eesmärk oli vähendada inimeste rahalist koormust ja parandada üldhooldusteenuse kättesaadavust. Selleks suurendas riik omavalitsuste rahastust ja lõi lisahüvitise väiksema sissetulekuga abivajajatele.

Kolmapäeval tutvustatud analüüsist ilmnes, et hooldekodude rahaline kättesaadavus reformi mõjul tõepoolest paranes. Centari juhataja Epp Kallaste ütles, et teenuskohtade arv kasvas möödunud aastaks 12 000-ni, samas kui 2021. aastal oli neid 10 000.

"Oluline kõrvalmõju, mida ei kavandatud, aga mis tekkis, oli reformi rakendamise tulemusel suhteliselt suur halduskoormuse kasv kohalikele omavalitsustele," lausus Kallaste, kelle sõnul jõudis omavalitsuse vaatevälja varem inimene, kes jäi hätta üldhoolduse eest maksmisega, aga nüüd tuleb neil hinnata kõiki teenusele liikujaid.

Probleemiks on hooldekodude kodulehel olev hinnainfo, mille põhjal ei ole võimalik teenuste maksumust eri asutustes võrrelda. Kui palju inimesel maksta tuleb, on aga erinev.

"Mõnes hooldekodus on üks kohamaks kõigile, teistel aga diferentseeritud hinnad ruumi või muu järgi," selgitas Kallaste.

Sotsiaalministeerium plaanib olukorda parandada. Hoolekandeteenuste poliitika juht Sirli Sõmer-Kull ütles, et kavas on uuendada teenuse hinna avaldamise standardit, nii et hooldekodude kodulehel olevad hinnad oleksid võrreldavad.

Hooldekodude turg on mitmekesine ja minimaalne kohamaksumus kasvas reformi järel ligi 19 protsenti.

Suuremat hoolt vajavale inimesele on raskem kohta leida

Kohalike omavalitsuste hinnangul on inimesele, kelle hooldusvajadus on tavaline, võimalik leida teenuskoht paari nädalaga, kui ta on valmis natuke järele andma hooldekodu asukohas. See ei kehti aga suurema või eripärasema hooldusvajadusega inimeste puhul, kelle teenuskohtadest on suur nappus.

Sõmer-Kull ütles, et kohta on keeruline leida raske ja keeruka dementsusega inimestele, kuid ministeerium koolitab teenuseosutajaid dementsuse kompetentsikeskuses.

Kodus elamist toetavate teenuste arengule reform tõuget ei andnud. Kallaste sõnul kasvas koduteenuse saajate arv, aga keskmine teenusemaht inimese kohta vähenes.

"Riigi lisarahastust kasutasid kohalikud omavalitsused üldhooldusteenuse toetuste maksmiseks, arendustegevusteks raha ei jätkunud," lausus ta.

Analüüsi autorid soovitavad arendada koduteenust ja üldhooldusele eelnevaid teenuseid, suurendada pikaajalise hoolduse rahastust ja parandada inimeste jõudmist omavalitsuste nõustamisele varem, sest praegu jõutakse sinna siis, kui üldhooldusele enam alternatiivi ei ole.

Sõmer-Kull märkis, et kui ööpäevaringse hooldusega on asjad suures pildis päris hästi, siis kodus elamist toetavate teenustega mitte ning see annab võimaluse võtta ette hooldereformi teine osa, kus oleks fookuses just kodu- ja kogukonnapõhised teenused.

"Edaspidi peaks rohkem suutma tegelda ka ennetamise ja kodus elamise toetamisega," sõnas hoolekandeteenuste poliitika juht. "Inimene soovib, et tal oleks valik olla ka oma kodus ja saada seal rohkem abi kui täna, kus koduteenuse maht on keskmiselt kaks tundi nädalas."

Ka tuleb Sõmer-Kulli sõnul üle vaadata omastehooldajate olukord, näiteks puhkused ja garantiid.

Reform kasvatas hooldekodude kasumimarginaale

Reformi mõjul kasvasid hooldekodude tööjõukulud, aga ka ärikasumi marginaal, mis oli 2022. aastal kuus protsenti, tõusis 15 protsendini ehk üle Eesti keskmise. Samas on Kallaste sõnul põhjust arvata, et kui konkurents toimib, peaks hindade ja kasumi kasv edaspidi normaliseeruma.

Hooldereformi mõjul tuli sektorisse palju töötajaid juurde ning kui 2022. aastal vastas personaliarvu nõuetele 40 protsenti hooldekodudest, siis eelmisel aastal juba 72 protsenti.

Samas soovitatakse analüüsis rakendada personalinõudeid paindlikumalt ja pakkuda rohkem tähelepanu hooldekodus elavate inimeste igapäevaelule, sest inimesed vajavad kodust ja inimlikku keskkonda ning tahavad olla hoitud ja hooldatud.

Kuna rahvastik vananeb, siis hooldusvajadus tulevikus kasvab ja see tähendab, et pikaajaline hooldus vajab üldhooldusteenuse rahastamise kasvu ja terviklikumat teenuste struktuuri.

Sirli Sõmer-Kull ütles, et hoolekandereform täitis põhieesmärgi, sest kliendi osalus vähenes 2022. aasta 78 protsendilt eelmiseks aastaks 53 protsendini. Avaliku sektori panus kasvas samas ajavahemikus 29,7 miljonilt 103,1 miljoni euroni.

Uusi teenuskohti lõi peamiselt erasektor ja omavalitsused pole Sõmer-Kulli sõnul loonud peaaegu ühtki uut kohta.

Sotsiaalministeerium tegeleb praegu teenusmajade loomisega, mis peaksid olema vaheetapiks ööpäevaringsele hooldusele. Selliseid maju luuakse 11 omavalitsuses ja selleks on saadud välisvahenditest 33 miljonit eurot.